Haigestumuse kodeerimisest ja haigestumusstatistikast

1. Haigestumuse kodeerimisest ja haigestumusstatistikast Liis Rooväli tervisestatistika juht 3. mai 2007

2. Millest juttu tuleb? • Haigestumuse kodeerimisest • Haigestumusstatistikast • Arendustegevustest haigestumusstatistika vallas • Digitaalne terviselugu

3. Haigestumuse kodeerimine • Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni 10. väljaanne (RHK-10) • http://www.sm.ee/rhk/ • Peamine seisund, mida tervisehoolduse episoodi ajal (esmasena) raviti või uuriti ja mis põhjustas suurimat ressursside kasutust • Kui diagnoosi ei panda, siis valida kas peamine sümptom, hälbeline leid või probleem • Loetleda ka muud seisundid, mis esinesid üheaegselt tervisehoolduse episoodiga või arenesid selle ajal ja mis mõjutasid patsiendi käsitlust

4. Nõuded diagnoosile • diagnoosi formuleering peab olema täpne, informatiivne ja spetsiifiline • Ebamääraste seisundite korral eelistada probleemi kodeerimist võimalikule diagnoosile • Ninaverejooks R04.0 • Kahtlustatud müokardiinfarkti suhtes jälgimine Z.03.1 • Hulgiseisund – peamise seisundina registreerida selgelt raskem ja ressurssenõudvam, teised muude seisunditena. Kui ükski seisund ei domineeri, siis peamiseks seisundiks nt hulgimurrud koos seisundite loeteluga; kui seisundeid mitu, lubatud ka hulgivigastused ainsana registreerida

5. Jääknähud – täielikult kirjeldada koos viitega et algset haigust enam ei esine Vanast peaajuinfarktist tingitud düsfaasia peamine seisund - Düsfaasia R47.0 kaasuv - Peaajuinfarkti jääknähud I69.3 Menetlusjärgsed tüsistused Hüpotüreoidism pärast ühe aasta eest teostatud türeoidektoomiat Operatsioonijärgne hüpotüreoidism E89.0 Operatsioonijärgne psühhoos pärast plastilist operatsiooni peamine seisund – Psühhoos F09 kaasuv – Muud täpsustatud kirurgilised menetlused patsiendi ebaloomuliku reaktsiooni põhjusena Y83.8 Ägedate ja krooniliste seisundite kodeerimine Kui kummalgi oma kood, siis eelistada ägedat seisundit Äge ja krooniline koletsüstiit peamine seisund – Äge koletsüstiit K81.0 kaasuv - Krooniline koletsüstiit K81.1 Kroonilise obstruktiivse bronhiidi ägenemine Peamine seisund – Täpsustamata kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine J44.1

6. Risti ja tärni süsteem • Mõne seisundi jaoks vaja teavet nii üldise põhihaiguse kui teatud elundi paikse ilmingu kohta • Esmane kood põhihaiguse jaoks (†) • Lisakood ilmingu jaoks (*) • Nt tuberkuloosne perikardiit • Muude täpsustatud elundite tuberkuloos (A18.8†) ja mujal klassifitseeritud bakterhaiguste korral esinevat perikardiiti (I.32.0*) • Nt Leetripneumoonia • Pneumooniaga tüsistunud leetrid (B05.2†) ja mujal klassifitseerimata viirushaigeuste korral esinev pneumoonia (J17.1*)

7. Haigestumuse ja surma välispõhjused V01-Y98 XX ptk • Täpsustab kuidas, kus, mis tegevusel vigastus tekkis • Annab olulist informatsiooni vigastuste ennetuseks • koodi 3 esimest kohta – vigastusmehhanism • 4. koht – sündmuskoht • Kasutatakse vigastusmehhanismide W00-Y34 v.a Y06 ja Y07 (hooletusse jätmise ja halva kohtlemise) korral • RHK-10 2.kd lk 171-174 • 5. koht – tegevus vigastushetkel • Kasutatakse vigastusmehhanismide V01-Y34 korral • RHK-10 2.kd lk 75-176

8. Haigestumusega seotud aruandlus • haigestumiseandmed tervishoiuasutustest aruanded “Tervishoiuasutus”, “Haigla”, “Naha- jasuguhaigused”, “Psüühika- ja käitumishäired”, “Rasedad ja sünnitajad” • haigestumise andmed Vähiregistrist • haigestumise andmed Tuberkuloosiregistrist • haigestumise andmed Tervisekaitseinspektsioonist

9. Aastaaruanne “Tervishoiuasutus” • Esitajad Statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud, va kiirabi, vereteenistus, hambaravi- ja hambaproteesiasutused. • Tabel 5 “Haigestumine, vigastused ja mürgistused” • Tabelid 5.1 ja 5.2 (mehed / naised) • RHK-10 haigusklassid + ligi 100 diagnoosi või diagnoosirühma • vanusrühmad • Tabelid 5.3 ja 5.4 “Esmasjuhtude välispõhjused” • sündmus • tegevus juhtumi toimumise ajal

10. Definitsioonid - SoM • Registreerimisele kuuluvad ainult lõplikudtäpsustatud kliiniliste või patoanatoomiliste diagnoosidegahaigusjuhud. • Registreerimisele kuuluvad nii põhi- kui kaasuvad diagnoosid. • “Esmasjuht” – esmakordselt elus lõplik, täpsustatud diagnoos • „Kõik haigusjuhud“ - aasta jooksul vastava diagnoosiga esmaselt või korduvalt pöördunute arv • Iga patsient peab ühe diagnoosiga aruandes kajastuma ühekordselt (v.a. ägedad nakkused, vigastused)

11. Definitsioon - haigekassa • + esmashaigestumine - haigus diagnoositakse isikul esimest korda elus • - korduvhaigestumine - haigus on isikul varem diagnoositud • 0 diagnoos kinnitamata - hüpoteesdiagnoos • EHK raviarvel kohustuslik (SM 3.10.2002 määrus nr 121 § 46)

12. SoM haigestumuse aruandlus • Plussid: • andmed kogutakse kõikselt • andmekogumise pikaajaline trend • Miinused: • andmed agregeeritud (piiratud etteantud loeteluga), • teenuse osutamise info on asutusejärgne, mitte patsiendi elukoha järgne • võimalik üle-/alaregistreerimine kuna patsiendi info liigub asutuste vahel puudulikult • algandmete õigsuse kontroll puudulik • esmashaigestumuse definitsiooni ei teata / jälgita

13. Tervisestatistika avaldamine ja teavitamine • Sotsiaalministeeriumi veebilehel • Eesti Tervishoiustatistika aastaraamat • Tervisestatistika teabepäevad • Statistikaameti veebilehel ja väljaannetes • WHO Health for All database • Eurostat • Tervishoiustatistika kasutajate uuring • Koolitused aruandeesitajatele

14. Arendustegevused • Eurostat’i grant “Pilot project on morbidity statistics”(2005-2006) • Haigekassa andmebaasist 5 diagnoosi ulatuses haigestumusinfo andmekvaliteedi hindamine, haigestumusinfo võrdlus teiste olemasolevate andmeallikatega • Parima andmeallika valik ja algoritmi koostamine haigekassa andmebaasist haigestumusinfo leidmiseks • TF “Morbidity project” (2007-2008) Haigestumusnäitajate ja algoritmide leidmine eri andmekogude alusel, algoritmide jätkusuutlikkus ja korrigeerimine

15. Diagnoosid • Diabeet (E10-E14) Raske pidevat ravi vajav krooniline haigus. Esmases riikide võrdluses 4-kordsed erinevused. Võimalus võrrelda soodusravimite kasutamise ja küsitlusuuringute andmetega • Kopsuvähk (C33-C34) Kiire kuluga kasvaja, mis esineb nii meestel kui naistel. Võimalus võrrelda vähiregistri ja surmaandmetega • Müokardiinfarkt (I21-I22) Haiglaravi vajav haigus, suur haiglaeelne suremus, esmases riikide võrdluses 4-kordsed erinevused. Võimalus võrrelda haiglaravi, surma ja küsitlusuuringute andmetega • Hüpertensioon (I10-I15) Kahekordne erinevus riikide esmases võrdluses, kuulub “raskete” diagnooside hulka, kuna riikidevaheline käsitlus võib erineda. Oluline teiste haiguste riskitegur. Võimalus võrrelda soodusravimite kasutamise ja küsitlusuuringute andmetega • Tuberkuloos (A15–A19, B90) Esmatulemuste põhjal kahtlus, et tuberkuloosi kunagi põdenud haigeid või neid kellele tehakse tuberkuloosi uuringuid ja vaktsineerimisi, kodeeritakse aktiivse tuberkuloosina. Võimalus võrrelda tuberkuloosiregistri ja soodusravimite (saksa) andmetega

16. Metoodika Esmashaigestumus – isikul vastava diagnoosikoodiga vähemalt üks “+” raviarve aasta jooksul Levimus (perioodi-) – isikul vastava diagnoosikoodiga vähemalt üks “+” või “-” raviarve aasta jooksul • Anonüümsed individuaalandmed haigekassa andmebaasist – 2003.a • Kõik raviarved – haigla, ambulatoorne eriarst, perearst • Kõik diagnoosid – nii põhi- ja kõik kaasuvad diagnoosid • Standarditud Euroopa vanale standardrahvastikule

17. Modifikaatorite kasutamine raviarvetel, 2003

18. 2003 a jooksul korduvalt “+” diagnoose saanud isikute osakaal

19. 2003 a valepositiivsete “+” diagnoose saanud isikute osakaal (kontrollitud 2000-2002 suhtes)

20. Valepositiivsete diabeedi esmasjuhtude osakaal, 2003 (kontrollitud 2000-2002 suhtes)

21. Tuberkuloosi raviarvete jaotus, 2003

22. Tuberkuloosi uued juhud (koos retsidiividega) 100 000 elaniku kohta (A15-A19)

23. Laboratoorselt kinnitunud tuberkuloosijuhtude (A15) võrdlus

24. Diabeet E10-E14 I ja II tüüpi diabeedi ravijuhendid 1998 ja 1999 aastast Raviarvete jaotus: “+” 6 528 “-” 114 064 “0” 1 017 ilma 1 362 Kokku 123 047 “+” või “-” arveid oli 32 629 isikul (5 371 “+”) Soodusretseptide arv E10–E14 diagnoosiga 163 408 neist ATC kood A10 145 087 27 012 isikul

25. Diabeedi diagnoosiga isikud raviarvete ja soodusretseptide arvu alusel

26. Diabeedi arvega ja vähemalt 1 soodusretseptiga isikute arvu võrdlus, 2003

27. Diabeedi haigestumusnäitajate võrdlus

28. Soovitused – diabeet Diabeedi esmashaigestumus – Sotsiaalministeeriumi aastaaruandlus Diabeedi levimuse algoritm – isik kes on aasta jooksul vähemalt korra välja ostnud diabeediravimiga soodusretsepti Alahinnatud – patsiendid keda ravitakse vaid dieediga

29. Edasised plaanid • Haigestumuse pilootprojekt uutes liikmesriikides - TF “Morbidity project” (2007-2008) • Väljatöötatud algoritmide jätkusuutlikkuse analüüs, vajadusel kohendamine • Kvaliteedianalüüsid ja algoritmid järgmistele diagnoosidele • Uued võrdlusallikad Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring 2006 ja Eesti Terviseuuring 2006/2007 • Ettevalmistus haigestumusstatistika leidmiseks digitaalses terviseloos

30. Digilugu • Isikupõhine • Paraneb infoliikumine • Ambulatoorsed, päevaravi, statsionaarsed ja sünniepikriisid juhtumi lõpus • Tervisestatistka koondandmed alati koos epikriisiga • Haigestumus lõpliku kliinilise diagnoosi järgi • Põhihaigus, põhihaiguse tüsistus, kaasuvad diagnoosid • “+”, “-”, “0”