150 likes | 487 Views
Anorgaaniliste ainete põhiklassid : soolad. Keemiatasanduskursus LOENG 8. Koostis. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Na Cl Me x ( An ) y , kus x – on happejääkiooni laengu arv, y- metalli o.a . arv
E N D
Anorgaaniliste ainete põhiklassid: soolad Keemiatasanduskursus LOENG 8
Koostis • Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist NaCl • Mex(An)y, kus x – on happejääkiooni laengu arv, y- metalli o.a. arv • Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesiniku: NaHCO3 • Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallivett: CuSO4*5H2O
Valemite koostamine • Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. • Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni indeksiks: 3+ 2- Fe2(SO4)3 • Kui mõlema iooni laengud on võrdsed, siis soola valemis üldreeglina indekseid ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4
Soolade liigitus lahustuvuse järgi Soolad lahustuvuse järgi koostise järgi • Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4= 3Na++PO4-3 • Vesiniksoolad NaHPO4 =2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4= Na+ + H2PO4- • Vees lahustuvad soolad: kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid
Sooladenimetus • Soolade nimetuses ühendatakse vastavate katioonide ning anioonide nimetused • F – – floriid • Cl- – kloriid • Br- – bromiid • I- – iodiid • S2- – sulfiid • NO3- – nitraat • SO42- – sulfaat • CO32- – karbonaat • PO43- – fosfaat • NO2- – nitrit • SO32- - sulfit
Nimetuste andmine Püsiva oa puhul IA-IIIA rühm Muutuva oa puhul ülejäänud rühmad metall + oa + happejäägi nimetus CuCl2 – vask(II)kloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat metall+happejääginimetus Na3PO4 – naatriumfosfaat AlCl3 – alumiiniumkloriid
Soolade keemilised omadused • sool+METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Aktiivne metall tõrjub vähemaktiivsemetalli tema soolast välja. Metallide aktiivsus saab vaadata pingereast Erand: Kui metall on väga aktiivne (IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reageeribsoolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2↑ 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2↓ + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2↓ +2NaCl+ H2↑
Soolade keemilised omadused • sool + LEELIS = uus sool + uus alus (üks↓) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 ↓ • sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S ↑ Kui tekib sadenev sool, siis ei pea tekkiv hape olema nõrgem ega lenduvam.
Soolade keemilised omadused • sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ↓) (reageerivad soolad peavad olema vees lahustuvad) NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl↓ • karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel CaCO3 = CaO + CO2↑ 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2↑ 2Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2↑ + O2↑ 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2↑ + O2↑
Soolade saamine • Hape + metall = sool+H2 • Hape+aluseline oksiid = sool+H2O • Hape + alus= sool+H2O • Hape + sool= sool+hape • Alus+happeline oksiid = sool+H2O • Alus+sool= sool+alus • Sool+metall= sool+metall • Sool+sool= sool+sool • Alusel.oksiid+happel.oksiid= sool • Metall + mittemetall = sool
Soolade rahvapäraseid nimetusi • NaNO3 - tsiili salpeeter • KNO3 - india salpeeter • AgNO3 – põrgukivi • FeSO4 • 7H2O – raudvitriol • CuSO4 • 5H2O – vaskvitriol • FeS2 – püriit • KMnO4 – kaaliumpermanganaat • KClO3 – Berthollet`sool • NH4NO3 – salmiaak • CaF2 – sulapagu • NaCl - keedusool • CaCO3 –lubjakivi, marmor, kriit • NaHCO3 - söögisooda • CaCO3 • MgCO3 -dolomiit • Na2CO3 - pesusooda • CaSO4 • 2 H2O – kips • Na2SO4 • 10 H2O - glauberi sool • Ca3(PO4)2–fosforiit, apatiit