110 likes | 485 Views
6.4. JÕGEDE TOITUMINE JA VEERE Ž IIM. Jõed on vooluveekogud. Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli. Jõed ja ojad saavad alguse allikast, liustikust, soost, järvest.
E N D
Jõed on vooluveekogud • Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme • Jõed kujundavad Maa pinnamoodi • Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli
Jõed ja ojad saavad alguse allikast, liustikust, soost, järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: • Lume ja igilume sulamisest • Sademetest • Liustikujää sulamisest • Põhjaveest • Teistest veekogudest
Jõe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub • kliimast, • aastaajast, • jõe geograafilisest asendist, • pinnamoest, • muld-ja taimkattest • ning maakasutusest.
Volga ( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 2-3 kuud on kõrge veeseis
Rein -Lääne-Euroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest Toitub aastaringselt peamiselt sademetest
Niilus- maailma pikim jõgi Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest