Koostöö näide

1. Koostöö näide Pärnumaa Kutsehariduskeskus – Pärnu Vanalinna põhikool

2. Esmased võimalused üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostööks • Riiklikult reguleeritud õppekava liigid • Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis • Kutsealane eelkoolitus • Projektitöö

3. Kutsealane eelkoolitus • Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat.

4. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis • Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe eesmärk on õpilastele kutse-, eri- või ametialaste, samuti karjääri planeerimisega seotud esmateadmiste ja -oskuste võimaldamine ning õpingute jätkamiseks valmisoleku kujundamine

5. Kutseõpe põhikoolis • Kutseõpe põhikoolis on õpe, mille kaudu põhiharidust omandavad õpilased (sh lihtsustatud või toimetuleku õppekaval õppijad) omandavad kutseõppe õppekava alusel esmased kutse-, eri- ja ametialased teadmised ja oskused • Kutseõppeasutus arvestab põhikoolis toimunud kutseõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi, kui õpilane asub edasi õppima sama kutse- või eriala õppekava alusel.

6. Õpilane • Põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevad õpilased on põhikooli või gümnaasiumi õpilaste nimekirjas ning põhikool või gümnaasium peab nende üle arvestust üldises korras. Kool peab põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevate õpilaste üle arvestust nagu kursustel osalevate õppijate üle.

7. Õpilane antud koostöö näitel • Kasvatusraskustega õpilased 8-10 õpilast • Tasandusklass 12 õpilast • Koduõpe 10 -14 õpilast KOKKU : 30 -36 õpilast

8. Põhikoolistoimuvakutseõppeõppekava • Kool koostab põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe jaoks eraldi õppekava – õppekava tänaseks kinnitatud õppekava registrinumber EHIS, 108 750

9. Põhikoolistoimuvakutseõppeõppekava • Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava kannab sama nimetust kui aluseks olev kooli õppekava. Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava moodustab loogilise terviku aluseks olevast kooli õppekavast (moodul või moodulid). • Õppekava nimetus – Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • Põhikoolis toimunud kutseõppe läbimise kohta väljastab KÕA õpilasele tõendi. Õpilaste põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele tehakse kutseõppe läbimist tõendav kanne.

10. Õppekava moodulplaan Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) • Ehitamise alused 2õn (2T) • Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid 3õn (3T) • Krohvimistööd 5õn (2T/3P) • Müüritööd I 4õn (1T/3P) Valikõpingud • Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2õn (1T/1P) KOKKU : 16 ÕN

11. Õppekava elluviimine • Algne ajavaru • 1 päev nädalas -35 päeva • 12 päeva veerandi lõppudest • 15 päeva õppeaasta lõpus KOKKU 62 p e. 12,4 õn • Planeeritud õppeaasta 1p -60 t, 2p – 65 t, 3p -45 t, 4p -60 t, 5 p -60 t, 6p -50 t, 7p -60 t ja 8 p – 150 t

12. Veel seadusest • Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava maht on 15 kuni 40 õppenädalat arvestusega 40 tundi õppija tööd õppenädalas • Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava kooskõlastatakse põhikooliga ning KÕA nõukoguga

13. Leping • õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli vahel, kus õpilane omandab põhiharidust • Leping kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumi pidajaga ning selle kohustuslikud tingimused on: • 1) andmed koolide kohta; • 2) põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe maht; • 3) kavandatavate koolituskohtade arv; • 4) koolituskoha maksumus; • 5) õppe rahastamise kord; • 6) poolte õigused ja kohustused; • 7) poolte vastutus.

14. Probleemid • RKT vähesus ehitusvaldkonnas (samuti ka toitlustuses) ei lase meil rakendada rohkem kui 15 õpilast • Seda õppeliiki katab riik ainult 0,5 pearahaga- vajalikud läbirääkimised ja leping linna ja PKHK vahel • Puudu olev ajaressurss õpinguteks

15. Võimalikud eduelamused • Järeletegemist vääriv näide koostööst eri koolitüüpide vahel • Õpilaste hilisem toimetulek tööelus • Võimalik edasiõppimine koos õpitu ülekandmisega • Muu lisaväärtus – kogemus, suhtlus, tarkus järgmisteks kordadeks