Arvutikäsitusõpetus, 4. loeng Rakendustarkvara “kolm vaala”:

1. Arvutikäsitusõpetus, 4. loengRakendustarkvara “kolm vaala”: 1. Tekstitoimetid 2. Tabelarvutussüsteemid 3. Andmebaasisüsteemid

2. Kirjandus • Arvo Mägi Microsoft Office 2000 Käsiraamat (2 osa, à 200 lk.) GT Tarkvara 2000 • OpenOffice.org (koost A. Mägi) Agitaator OÜ, 194 lk. • J. Vare Paremad WordPadid, teksti-redaktorid ja Wordi utiliidid Arvutimaailm 8/1999. – veebist allalaaditavad alternatiivsed tekstitoimetid • Ettevaatust – arvuti! III osaEstada Kirjastus OÜ, 2000. Lk. 49-110: MS Access 2000 (A. Mägi) • Kiirkiri kümnesõrmesüsteemis. Õppevahend algajale (72 lk. +diskett) Agitaator OÜ, 2002

3. Huvitavaid linke • http://www.openoffice.org– tarkvarapaketi OpenOffice ametlik veebileht • http://staff.ttu.ee/~alahe/aStarOffice.html– StarOffice Tutorials • http://www.goodwin.ee/pets/komala/tekst.htm– "Kuidas tekst arvutisse saada" (tekstitöötluse kiirkursus, autor Peeter Marvet)

4. Huvitavaid linke Vabavaralised eesti keele õigekirjakorrektorid e. spellerid: • http://www.filosoft.ee/freeware/#OpenOffice – eesti keele poolitaja ja speller OpenOffice.org-ile • http://www.meso.ee/~jjpp/speller/- Jaak Pruulmanni eesti keele speller (sõnastik programmidele ispell ja myspell)

5. Rakendus- e. tarbeprogrammid • konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks • käivitatakse alles pärast baastarkvara – operatsioonisüsteemi alglaadimist

6. Rakendustarkvara liigid • laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks • erialaprogrammid paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin jne.) • individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks

7. Laiatarbetarkvara "kolm vaala": • Tekstitöötlusprogrammid e. tekstitoimetid (text editor, word processor) – dokumentide koostamiseks, töötluseks ja väljastamiseks (MS Word, OpenOffice Writer, WordPerfect) • Tabelarvutusprogrammid (spreadsheet calculation program) – arvutustabelite e. töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks (MS Excel, OpenOffice Calc, Lotus 1-2-3, Quattro) • Andmebaasiprogrammid (database manage-ment system) – andmepankade loomiseks ja haldamiseks (MS Access, Oracle, MySQL, SyBase, FoxPro)

8. Teisi laiatarbeprogrammide tüüpe • Esitlusprogrammid (MS PowerPoint, OpenOffice Impress) • Arvutivõrgul põhinevaid teenuseid pakkuvad programmid: • veebilehitsejad (Mozilla, Mozilla FireFox, Internet Explorer, Netscape Navigator) • terminaliprogrammid (Tera Term Pro, SSH Secure Client, telnet) • failide transpordiprogrammid (ftp, WS_FTP) • elektronkirjavahetuse programmid (pine, Mozilla Thunderbird, Pegasus Mail, Eudora, MS Outlook Express)

9. Teisi laiatarbeprogrammide tüüpe (2) • HTML-dokumentide toimetid (FrontPage Express, Mozilla Composer, bluefish) • Küljendusprogrammid (Ventura Publisher) • Treening- ja õpiprogrammid (GeomeTrics, APSTest, EuroGeo, Encarta, Virbits, KidPix) • Projekteerimis- ja kavandamisprogrammid (AutoCAD) CAD = Computer Aided Design • Matemaatilise teksti toimetid (WinEdt,WinShell, TeXEdit,MiKTeX (LaTeX → postscript, pdf))

10. Integreeritud paketid = programmide komplekt, mis moodustab ühtse terviku ja sisaldab näiteks • tekstitöötlusprogrammi • tabelarvutusprogrammi • andmebaasihaldusprogrammi • failisüsteemi haldamisprogrammi • kalendrit • kalkulaatorit jne.

11. Integreeritud paketid - näited Kommertstarkvara • MS Office (97, 2000, XP, 2003) • MS Works • Lotus SmartSuite • Perfect Office (2000) Vabavara • StarOffice (5.1., 5.2., 6.0) • OpenOffice.org(viimane versioon 1.1.5)

12. StarOffice • Sun Microsystems’i toode • kasutajaliides sarnane MS Office’iga • oskab lugeda ja kirjutada MS Office’i faile • platvormiks Windows 95, 98, NT, Solaris, Linux, OS/2 või Java • vajab 32 Mb RAM, ~160 Mb HDD

13. StarOffice (2) • tekstitöötlus (StarWrite) • tabelarvutus (StarCalc) • graafikaprogramm (StarDraw) • loengutarkvara (StarImpress) • andmebaasiklient (StarBase) • html–i redaktor (StarWeb) • meiliklient (StarMail) • kalender (StarSchedule) • valemiredaktor (StarMath)

14. Arvutikasutaja oskustunnistus (AO) • www.ecdl.com – Euroopa “arvutikasutaja juhiloa” keskus • ECDL = European Computer Driving Licence • ICDL = International –“– • www.ao.ee – arvutikasutaja oskustunnistuse (AO) keskus Eestis

15. AO • AO peaks näitama oskust kasutada arvutit efektiivselt. Tunnistuse omandamiseks on vaja sooritada eksam. • AO tõestab, et selle omanik oskab kasutada enamlevinud arvutiprogramme efektiivselt. • Tunnistust võib taotleda endale igaüks, olenemata soost, east jm. • Tunnistuse idee sündis Soomes 1994. aastal. • 2001. aasta juunis oli ECDL/ICDL tunnustatud 30 maal.

16. AO moodulid • AO eksamite sisuks on rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt: • AO-1 – infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond • AO-2 – arvuti kasutamine ja failihaldus • AO-3 – tekstitöötlus • AO-4 – tabelitöötlus • AO-5 – andmebaasid • AO-6 – esitlus • AO-7 – info ja kommunikatsioon

17. Tekstitoimetid Tekstitoimeti e. tekstiredaktor on programm tekstide vormistamiseks arvuti abil. Piltlikult öeldes muudab tekstitoimeti arvuti ülisuurte võimalustega kirjutusmasinaks.

18. Tekstitoimeti ajaloost • WYSIWYG = What You see is what You get + interaktiivsus, kohene tagasiside • 1985 Aldus PageMaker – Xerox Palo Alto Research Centre • Ventura Publisher (esimene IBM PC jaoks)

19. Tekstitoimetite liigid • Üldotstarbelised toimetid (näiteks Norton Editor, Notepad, pico, joe) võimaldavad teksti sisestada, ekraanil parandada, kettale salvestada, paberile trükkida. Sellise toimeti abil saab vormistada kõige lihtsamat tüüpi tekste. Tekst säilitatakse ASCII-failina (plain text). 2) Programmitekstide toimetid on sisse ehitatud programmeerimissüsteemidesse (näiteks JCreator, Borland Pascal, Borland Delphi, MS QuickBasic) ning ette nähtud vastavas programmeerimiskeeles koostatud programmitekstide sisestamiseks, silumiseks jne. Programmitekstide toimetamiseks sobivad hästi ka emacs, kate jt (Unix/Linux) “Syntax highlighting”

20. Tekstitoimetite liigid (2) 3) Dokumentide toimetid (näiteks MSWordpad, MS Word, WordPerfect, WordPro) pakuvad teksti vormistamiseks esimest kaht liiki toimetitega võrreldes hoopis rohkem võimalusi: • erinevad kirjatüübid (font) • reavahe • teksti rajastamine • lehekülgedeks jaotamine • lehekülgede nummerdamine • tabelite, valemite kujundamine jpm.

21. Tekstitoimetite liigid (3) 4) Kirjastamistoimetid (näiteks Ventura Publisher, Page Maker) on ette nähtud suurte trükiste (ajalehed, reklaamprospektid, raamatud) vormistamiseks. Sisaldavad enam kujundamisvõimalusi kui dokumentide toimetid. 5) Teadustekstide toimetid (LaTeX-i toimetid) – teadusartiklite toimetamiseks. Head võimalused matemaatilise teksti (valemite, jooniste jne.) kirjutamiseks. WinShell, MikTeX, WinEdt, LyX jt.

22. Olulist teksti toimetamisel - 1 • Ära vajuta ENTER-klahvi rea lõpus, vaid alles lõigu lõpus! • Tabuleeri tabulaatoriklahvi abil, mitte tühikutega! • Suuremad tabelid kujunda tabelitoimeti abil (insert table jne.) või tabelarvutussüsteemis. Viimane on eriti soovitav siis, kui vaja ka arvutusi teha.

23. Olulist teksti toimetamisel - 2 • Kui antud keele jaoks on olemas poolitusmoodul, siis kasutage seda (Tools – Language – Hyphenation). Muidu kasutage "pehmet" poolitust (Ctrl+ -). • Tühik käib reeglina pärast kirjavahemärki. • Tehke vahet sidekriipsu ja mõttekriipsu vahel. (MS Word muudab sidekriipsu automaatselt mõttekriipsuks, kui kriipsu ümbritsevad mõlemalt poolt tühikud ja parempoolne sõna on juba lõpetatudjärgmise sõnavahega. Ka kaks sidekriipsu järjest muudetakse enamasti mõttekriipsuks.)

24. Olulist teksti toimetamisel - 3 • Loetavaimad kirjastiilid on Times ja tema sugulased. Seega kasuta neid dokumendi põhitekstis. Pealkirjades sobib kasutada ka Helvetica sugulasi (Arial jms.) • Ekstravagantsed fondid ei näita head stiili. • Käekirjalaadset stiili, nt. Shelley Andante on mõnikord siiski kena kasutada (kutsete valmistamisel). • Liigne treppimine ja nummerdamine raskendab loetavust.

25. Tabelarvutussüsteemid Tabelarvutussüsteeme kasutatakse arv-andmetega opereerimiseks ja nende põhjal saadud andmete graafiliseks kirjeldamiseks.

26. Tabelarvutussüsteemi abil lahendatavate ülesannete tüübid: 1) arvutusülesanded – nt. raamatupidamises 2) planeerimisülesanded – lähteandmete varieerimisega tabelis saame leida meid rahuldavad tulemusandmed 3) kombineerimisülesanded – planeerimis-ülesande erijuht, kus tähtsust omab ainult üks tulemusväärtustest

27. Miks on tabelarvutussüsteemid efektiivsed? 1) Muutes tabelis lähteandmeid, muutuvad automaatselt nende andmete põhjal arvutatavad tulemusandmed. 2) Valemite kopeerimisel tabelis kohandatakse valemeid automaatselt.

28. Tabelarvutus: põhimõisted • Tabelarvutussüsteemis on töövahendiks tabel e. tööleht (spreadsheet, worksheet), mille read(row) on nummerdatud arvudega ja veerud (column) tähtedega. • Ekraanil on korraga näha ainult väike osa tabelist - tavaliselt 20 rida ja 9 veergu, tabeli tegelik suurus on mitmeid kordi suurem.

29. Tabelarvutus: põhimõisted (järg) • Veergude ja ridade mõõtmed ei ole fikseeritud, kasutajal on võimalik neid muuta vastavalt oma andmetele. • Tabel koosneb lahtritest (cell). Lahter asub veeru ja rea ristumiskohal. Igal lahtril on aadress, mis on moodustatud vastava veeru tähisest ja rea numbrist. • Lahtritesse on kasutajal võimalik sisestada tekste, arve, valemeid.

30. Tabelarvutus: andmed Sisestatavad andmed võib jagada järgmiselt : 1) tekstandmed – veergude ja ridade pealkirjad, seletused, nimed jms. 2) arvandmed : a) lähteandmed – kasutaja poolt sisestatud arvud b) tulemusandmed – lähteandemetest valemite abil arvutatud andmed

31. Tabelarvutus: andmed • Andmete sisestamisel lahtritesse peavad need enne olema vastava andme jaoks vormindatud. S.t tuleb ära määrata, mis tüüpi andmeid ühte või teise lahtrisse sisestatakse. • Võimalikud vormingud e. formaadid: • erinevad numbrivormingud (mitu komakohta, kas negatiivsed arvud lubatud) • rahavorming • protsendivorming • loogikavorming

32. Tabelarvutus: valemid • Valemite abil saab teha tabelis olevate andmetega mitmesuguseid arvutusi. • Valem algab võrdusmärgiga. • Nagu teisi andmeid, nii saab ka valemeid kirjutada vaid aktiivsesse lahtrisse. • Valemites saab kasutada nelja aritmeetilise tehte märke: + - * / ja peale selle sulge, arve, lahtrite tähistusi (e. aadresse), lahtri /vahemiku nime, funktsioone ja kõigi eelnevate kombinatsioone.

33. Tabelarvutus: valemid Näiteks: = ( 400 - 300 ) * 26 vastus tuleb 2600 = 1650 * 33% 33% arvust 1650 = D6 / 2 vastuseks tuleb pool lahtris D6 olevast arvust

34. Tabelarvutus: valemid = SUM ( A2 : E2 ) lahtrites A2, B2, C2, D2, E2 asuvate arvude summa A B C D E 1 2 3

35. Tabelarvutus: lahtrite aadressid • Kui valemis on vaja viidata mingis lahtris asuvatele andmetele, kasutatakse lahtri-aadresse. On võimalik kasutada absoluut-, suht- ja sega-aadressi. • Absoluutaadressi korral valemi kopeerimisel ühest lahtrist teise ei muudeta valemis kasutatavaid lahtriaadresse. Absoluutaadressi tähistamiseks pannakse nii rea kui veeru tähise ette $ märk. Näiteks : $A$1

36. Tabelarvutus: aadressid (järg) • Suhtaadressi korral muudetakse kopeerimisel automaatselt valemis kasutatavaid lahtriaadresse. • Suhtaadress näitab, kui kaugel asub viidatav lahter aktiivsest lahtrist. • Suhtaadressi tähistatakse valemis nagu tavalist lahtriaadressi. Näiteks : B3

37. Tabelarvutus: aadressid (järg) • Sega-aadressi korral jäetakse üks aadressi komponent, kas siis veerg või rida, muutmata. Vastava komponendi ette pannakse aadressis $ märk. Näiteks: $D7 - veerg on fikseeritud H$8 - rida on fikseeritud

38. Tabelarvutus: valemid Funktsiooni (nagu SUM) lisamiseks valemisse 1. Validafx sisestusribalt või Insert/Function. 2. Avanenud aknas valida Category abil teema, mille kohta Te soovite funktsiooni lisada. 3. Valida funktsioon (hiireklõps sellel). 4. Kui soovite funktsioonile anda parameetreid (arvud või lahtrite või plokkide aadressid, millest midagi arvutada), siis klõpsutage nupul Next ja trükkige vajalikku kohta funktsiooni parameetrid). 5. Finish.

39. Tabelarvutus: funktsioonide klassid 1) statistikaf-d 2) matemaatikaf-d 3) rahandusf-d 4) tekstif-d 5) loogikaf-d 6) otsinguf-d 7) kuupäeva ja kellaajaf-d 8) maatriksif-d

40. Tabelarvutus: diagrammid • Enne diagrammi tegemist oleks soovitatav märgistada see tabeli osa, mille kohta Te soovite diagrammi teha. • Diagrammide tegemisel on mõtet ainult numbriliste andmete korral. • Kui tabeli esimeses reas ja/või veerus on selgitav tekst ridades ja/või veergudes olevate numbrite kohta, siis võtke ka need tabeli tegemise piirkonda. Saab määrata, et see info ilmuks diagrammis selgitava tekstina.

41. Andmebaasisüsteemid Andmebaasisüsteemid (database management system, DBMS) – programmid andmepankade loomiseks ja haldamiseks

42. Andmebaasisüsteemid Andmebaasisüsteemilt nõutavad võimalused: • Suurte andmekogumite automaatne sisestamine, korrastamine, ühendamine, töötlemine ja väljastamine • Eri andmefailide omavaheline seostamine 1979 dBase – esimene andmebaasisüsteem

43. Näiteid andmebaasidest • heliplaatide, raamatute vms kataloogid • isikuandmebaasid (kodakondsus- ja migratsiooniamet, haigekassa, ettevõtte personaliosakond) • toodete andmebaasid tehastes • kaupade andmebaasid ladudes ja kauplustes

44. Andmebaasisüsteemide liigitus struktuuri seisukohalt • Hierarhiline ABS – andmed organiseeritud puustruktuurina, s.t. puu madalamatel tasemetel olevatele andmetele pääseb ligi ainult ülemiste tasemete kaudu • Relatsiooniline ABS – kõik andmeolemid (entity) on omavahel relatsioonidega ühendatud (entity-relationship-model). • Objektorienteeritud ABS - põhineb objektorienteeritud andmemudelil (GemStone, O2, Ontos, ObjectStore, ODE)

45. Relatsiooniline ABS: mõisted • Relatsioone esitatakse tabelitena. Tabeli rida nimetatakse kirjeks (record), veergu väljaks (field). NIMI SÜNNIAEG OSAKOND AMET kirje1 kirje2 väli1 väli2 väli3 väli4 Kaar, Mati 22.04.70 tehnika insener Mägi, Ain 05.02.65 IT võrguhaldur

46. Relatsioonilised ABS-d: andmetabelid • Tabeli defineerimiseks tuleb määrata, milliseid välju see sisaldab, mis tüüpi (arv, tekst, kuupäev jne) ja kui pikk on iga väli. • Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi (firmad, inimesed, arved, kaubad jne) kohta. • Tabelid on omavahel võtmeväljade kaudu seotud. Nt. Väli Ostja kood sisaldub nii ostjate kui arvete tabelis.

47. Relatsioonilised ABS-d: andmetabelid • Tavaliselt on seos tabelite vahel üks-mitmele, nt. ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid. • Kuna ostja kontaktandmed on eri tabelis, siis pole arvete tabelis neid vaja korrata, piisab ostja koodist, mille alusel saab ostjate tabelist alati leida ostja nime, aadressi jne. See vähendab oluliselt arvete tabeli mahtu.

48. Relatsioonilised ABS-d NB! Ülesande püstituse etapp väga oluline! • Milliste objektide kohta infot vajatakse • Milliseid andmeid on iga objekti kohta vaja • Mõelda tulevikuvajadustele, mida andmebaas peaks rahuldama

49. Teine andmebaasisüsteemide liigitus

50. Lokaalsed vs. SQL-andmebaasisüsteemid • Milles erinevad? • töödeldavad andmehulgad • andmebaasi projekteerimise võimaluste hulk • andmetöötluse paralleelsus • mitmeplatvormilisus • andmete haldamise vahendid • Erinevused avalduvad suuremate, keeru-kamate ja suuremat jõudlust nõudvate süsteemide realisatsioonietapil.