1 / 9

Rohtlad

Rohtlad. Joonas Rõõm, Alo Kivilo, Mattias Põld, Mikk Tasa, Kuldar Paju, Agnes Arge 9a klass. Geograafiline asend.

cissy
Download Presentation

Rohtlad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rohtlad Joonas Rõõm, Alo Kivilo, Mattias Põld, Mikk Tasa, Kuldar Paju, Agnes Arge 9a klass

  2. Geograafiline asend Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav.  Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. Euroopas asuvad peamised rohtlad Bulgaarias, Ukrainas ja Horvaatias (pusta)

  3. Kliima • Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300 – 600 mm/a. • Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine lume sulamise aeg ja varasuvi.

  4. Vetevõrk • Rohtlates on vetevõrk suhteliselt hõre. • Suuremad jõed on Doonau, Dnepr, Volga. • Suuremaid järvi ei eksisteeri rohtlates.

  5. Mullastik • Mullastik on väga viljakas. • Seal on kastan- ja mustmullad.

  6. Taimed • Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse ja risoomidesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata.

  7. Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlad suurte loomakarjade pärusmaaks. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). Peale nende suurte loomade on oluline osa ka väikestel närilistel, vihmaussidel, sipelgatel, termiitidel, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest.  Loomad

  8. Rohtlapiirkondi ja eriti just metsasteppe võib õigustatult kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, Kaug-Ida kuuma suvega metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid. Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes kohtades, peamiselt looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil. Inimtegevus

  9. Probleemid • Ülekarjatamine on põhjustanud kõrbestumist (Euroopas see väga suur probleem ei ole) • Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. Eriti ohtlikuks võib muutuda olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga oras pole veel tõusnud. • Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg.

More Related