1 / 24

ROHTLAD

ROHTLAD. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium.

taite
Download Presentation

ROHTLAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ROHTLAD http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

  2. ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. • Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll • Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused

  3. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega.

  4. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt:  Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja-Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld

  5. Rohtlates valitsev kliima: • Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, 4 aastaaega • Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 – 600 mm/a. • Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. • Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused.

  6. Rohtlates valitsev kliima: • Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! • Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused!

  7. MULLAD • Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS?

  8. TAIMESTIK • Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; • Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid • Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. • Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad • Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere.

  9. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata.

  10. LOOMASTIK • Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. • Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). • Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. • Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. 

  11. LOOMASTIK • Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison. • Lihatoidulised imetajad: koiott ( segatoiduline), hunt, hüään, mäger. • Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. • Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. • Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud.

  12. LOOMASTIK • Rohtlahaukurid ehitavad terved “linnad” . • Elavad Põhja-Ameerika preeriates suurte kolooniatena. • Sageli on nad ka põllukahjurid. • Vanasti nimetati neid preeriakoerteks. • Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad.

  13. Kanada preeria Ungari pusta Kasahstani stepp

  14. INIMENE ROHTLAS Aegade jooksul on inimeste mõju rohtlatele järjest suurenenud.Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes kohtades, peamiselt looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil.

  15. INIMENE ROHTLAS Rohtlates elasid rahvad, kes tegelesid loomakarja kasvatamisega. Nad läbisid suured vahemaad, et leida loomadele piisavalt vett ja toitu. Soodsates kohtades nad püstitasid jurtad ja elasid pakaselise talve üle.

  16. INIMENE ROHTLAS • Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. • Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, • Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. • Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid.

  17. INIMENE ROHTLAS Paljudes stepivööndi aladel leidub tähtsaid maavarasid: Kivisüsi Ukrainas,värvilised metallid Kasahstanis. Maa-alused kaevandused ja metallurgiatehased reostavad loodust, hävitavad muldi.

  18. Metallurgiatehas Ukrainas

  19. KESKKONNAPROBLEEMID ROHTLAS • Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe taimkate, kuid põldudel see puudub/ seda ei ole. • Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm. Suured tolmutormid viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad. • Aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks. • Tuulte takistamiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid.

  20. 23.09.2009 tolmutorm Ida-Austraalias

  21. Tolmutormid Venemaal ja Hiinas

  22. Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest voolavad alla vihmaveed uuristavad endale kiiresti sügava voolutee, sellest võib saada mitme meetri sügavune uhtorg.

  23. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?

  24. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?

More Related