1 / 16

Heino Eller

Heino Eller. 1887-1970. Elleri looming saanud eestlaste rahvuslikkuse sümboliks! Sündis 7. märtsil 1887.a. Tartus; isa poepidaja; peres tugevad muusikatraditsioonid 12-aastasena viiuliõpingud; Tobias

clive
Download Presentation

Heino Eller

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Heino Eller 1887-1970

  2. Elleri looming saanud eestlaste rahvuslikkuse sümboliks! • Sündis 7. märtsil 1887.a. Tartus; isa poepidaja; peres tugevad muusikatraditsioonid • 12-aastasena viiuliõpingud; Tobias • 1907 Peterburi konservatoorium viiul; 1908 katkevad õpingud; õiguteadus;1913 taas konservatoorium, kompositsioon

  3. 1920 Tartusse; Tartu Kõrgem Muusikakool • Loominguliselt aktiivne, mängiti nii siin kui seal pool piiri • Tartu koolkond • 1940 Tallinnasse, jäi siia surmani 1970 • Kompositsiooniõppejõud Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe, Lepo Sumera jpt.) Põhjalikkus, viimisteltus

  4. Looming • Looming peaaegu tervenisti pühendatud instrumentaalmuusikale • Arvukaim osa klaverimuusika (ligi 200 teost) “Kellad”, “Liblikas” jt • Viiulipalad “Männid”, “Avarused”, 2 sonaati ja viiulikontsert • Sümfooniline muusika: 2 sümfooniat; lühivormid: sümfoonilised poeemid “Koit”, “Viirastused”, “Ööhüüded” • 5 pala keelpilliorkestrile (“Kodumaine viis”)

  5. 5 keelpillikvartetti • Pole otseselt rahvaviise kogunud ega uurinud, kuulis neid lapsepõlves oma vanaemalt • Teadlik kasutamine “Kolmteist klaveripala eesti motiividel” • Loodus, meri, mets, avarus; lai tundeskaala • Teosed äärmiselt viimistletud; kammerlik kõla, impressionistlikud koloriidiotsingud

  6. Eesti Vabariik • Adolf Vedro • Tuudur Vettik • Riho Päts (koolimuusika!) • Evald Aav (1900-1939) – koorilaulud; ooper “Vikerlased” (1928) – esimene ooper eesti muusikaloos – tüüpiline rahvusromantiline ooper; ei kasuta otseselt rahvaviise; rahvuslik koloriit

  7. Sümfooniline muusika; sümfoonia d-moll • Alfred Karindi • Enn Võrk (“Eesti lipp”) • Eduard Oja • Tallinna Kõrgem Muusikakool, Tartu Kõrgem Muusikakool • Eesti Lauljate Liit (1921) • Muusikaleht (1924); ajakirjad • Eesti Kultuurkapital; mitmed seltsid • Interpreedid; orkestrid; muusikateater (Estonia) • Muusikamuuseum (1934)

  8. Eduard Tubin(1905-1982) • Rahvusvaheline tuntus helilooja-sümfoonikuna! • Rahvuslik helilooja (järjepidevus) • Sündis Kallaste lähedal, koolitee Tartus, 1931 lõpetas TKMK, üks andekamaid Elleri õpilasi • Töötas kooridega Tartus ja Tallinnas • Looming ( 4 sümf., viiulikonts.,ballett “Kratt”)

  9. 1939 ettepanek määrata riiklik stipendium (!) • 1944 põgenes Rootsi; võeti kui konkurenti; redigeeris arhiivis vanu noote; Stockholmi Eesti Meeskoor; loometöö (sümfooniad, alates V tuntus ka mujal) • 1962 Rootsi Heliloojate Liidu liige • 1961 käis Eestis; Estonia “Kratt” ; pagulasorganisatsioonide pahameel; isoleeritus • Suhtles kodumaaga

  10. 1982 valiti Tubin Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks • Suri samal aastal

  11. Looming • Žanritelt väga mitmekesine • Põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani) • Huvitus rahvsulikkuse teemast muusikas (et poleks otseselt vihjatud, kuid mõjub rahvuslikuna) • 10 sümfooniat moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikeima osa

  12. Teiste sümfoonikute kõrvale • Erakordne terviklikkus; ka omavahel suguluses • 4 esimest valmisid Eestis (II Legendaarne; IV Lüüriline); ülejäänud Rootsis • Kõige laiemalt tuntud V sümfoonia (1946); traagilise värvinguga, seos sõja aastatega “Meil aiaäärne” motiiv • VI (1956) – sisekonfliktid • VII – lihtsama helikeelega

  13. VIII (1966), kodumaa reisi järelmõjud; rasked meeleolud, kõige ekspressionistlikum, komplitseeritud helilkeel • IX (1969)ja X (1973)– selginemine; küps meister • Lavamuusikaga alustas juba Tartus • 1939/40 valmis eesti esimene ballett “Kratt”! Põhineb mütoloogilisel ainestikul; abi folklorist Oskar Looritsalt; kirjutas üles rahvaviise (30) ja kasutas neid. • Balleti muusika rajatud täielikult rahvamuusikale!

  14. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” (1969), “Reigi õpetaja” (1971/79) • Kammermuusika • Soololaulud • Reekviem langenud sõduritele (1979); töötas selle kallal 30 aastat. • “Ma tean, mida ma oskan. See, kes vajab mind, leiab mu muusika varem või hiljem.” • Neeme Järvi (1980); Rahvusvaheline Tubina Ühing (2000)

More Related