140 likes | 501 Views
Geograafia mõttelugu. Antiikgeograafia maadeavastuste paradigma 19 saj lõpuni Regiooniparadigma 19 saj keskelt 20 saj keskele Süsteemlähenemine ehk ruumikorraldus 1950 edasi Veel mõni? Positivistlik? Hermeneutiline? Humanistlik?. Maadeavastajad või geograafid?.
E N D
Antiikgeograafia maadeavastuste paradigma 19 saj lõpuni • Regiooniparadigma 19 saj keskelt 20 saj keskele • Süsteemlähenemine ehk ruumikorraldus 1950 edasi • Veel mõni? Positivistlik? Hermeneutiline? Humanistlik?
Maadeavastajad või geograafid? • Ptolemaiose (90-160 pKr) kartograafiline meetod • Strabo (64 eKr – 24pKr) regioonid. Kasutas valmis regioone, mitte ei loonud neid ise
Maadavastusliku geograafia ülesandedja nõrkused • Valgete laikude kustutamine kaardilt • Uue teabe kaardistamine • Uue teabe põhjal kirjelduste koostamine • Valged laigud saavad otsa • Teavet koguneb liiga palju
Regiooniparadigma • Humboldt (1769-1859): üheskoos paiknevate loodusnähtuste vastasmõjude põhimõte. Kirjelda seda, mis üksteist mõjutab, seoste iseloomu. • Carl Ritter (1779-1859): kabinetiteadlane. Regioonide kirjeldused, vastasmõju ruumilise läheduse alusel • Friedrich Ratzel (1844-1907): keskkonnadeterminism
Klassikaline periood 20 sajandi vahetus • Professionaalsete geograafide teke • Geeniuste asemel tavateadlased • Otto Schlüter (1872-1952): • Maa on üksteisest erinevatr omapäraste ja sisemiselt ühtlaste osade e. maastike mosaiik • Maastikud pole antud, vaid nad on tarvis ise leida • Inimene kujundab ürgmaastikud ümber kultuurmaastikeks
Paul Vidal de la Blache: • genre de vie – elulaad olgu kirjelduse keskmes • Regioonide kirjeldamine klassifikatsioonimeetoditega, kuid taip ka oluline • Possibilism • Regiooniparadigma lõpp
Carl Ortwin Sauer • 1889-1975 • Inimene ehitab kultuuri abil loodusmaastikust kultuurmaastiku • Loodus on materjal, kultuur on agent, maastik on tulemus. • iga maastik kord oma ajalise arengu lõpuni. • Inimese loodud ja kujundatud regioon
Richard Hartshorne • Maastiku mõistel pole mõtet, regioon on piisavalt hea termin • Iga regioon on kordumatu ega allu üldistele seaduspärasustele • Mistõttu geograafia on pigem kunst kui teadus
Regiooniparadigma nõrkused • Üldgeograafilise regiooni illusoorsus • Klassifitseerimise kirjelduslikkus ja staatilisus • Süstemaatiliste geograafiate alahindamine • Oskamatus käsitleda regioonidevahelisi suhteid • Possibilismi piisamatus
Kvantitatiivne revolutsioon • Geograafiline ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond • Ruumiline korraldumine ja korraldus • Funktsionaalregioon • Vahemaa summutav toime • Kanaliseeriv toime
+ • IG eraldus LGst, muutus sotsiaalteaduseks • Uued rakendused planeerimises • Süsteemigeograafia • Teemadering laienes • Protsesside uurimine • Regioonidevaheliste suhete uurimine
- • Matemaatika ületähtsustamine • Süsteemse lähenemise alatähtsustamine • Ruumiline separatism • LG kaotamine • Ruum muutus abstraktseks • Filosoofilise aluse nõrkus
Mis edasi? • Ruumianalüüs, maj geograafia ja klastrid? • Kultuurigeograafia tõus • Humanism • Radikaalne geograafia ja marksism • Kriitiline geograafia ja selle voolud