Geograafia loodusvööndid

1. Geograafia loodusvööndid • 1. Jää ja külmakõrbed • 2. Tundrad ja metsatundrad • 3. Parasvöötme okasmetsad • 4. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad • 5. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad • 6. Poolkõrbed ja kõrbed • 7. Vahemerelised alad • 8. Niisked lähistroopilised metsad • 9. Savannid • 10. Lähisekvatoriaalsed metsad • 11. Ekvatoriaalsed vihmametsad • 12. Kõrgusvööndilisus

2. Jää ja külmakõrbed • Karm ja kuiv kliima • Polaaröö ja päeva vaheldumine • Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi • Maismaal jääkilp millest merre murduvad jäämäed • Liigivaene elustik • Inimtegevus raskendatud

3. Tundrad ja metsatundrad • Esineb polaaröö ja –päev • Talv on tundravöötmes pikk, külm ja niiske • Suvi on lühike, jahe ja niiske • Vööndile on omased teiste seas soostunud ja keltsmullad • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad • Loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude • Inimesed tegelevad põhiliselt põhjapõdra kasvatamisega, kalandusega ja jahindusega

4. Parasvöötme okasmetsad • Okasmetsad on levinud Lõuna-Ameerikas ja Euraasias • Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk • Okasmetsa tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga ebatsuuga ja seedermänd • Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suv ja sügis) • Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud

5. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad • Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral kõige suurem • Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad • Enamik loomadest on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne • Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks

6. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad • Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline • Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed • Rohtlaid nimetatakse maailamas erinevalt Euraasias stepp, Põhja-Ameerikas preeria ja Lõuna-Ameerikas pampa • Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest

7. Poolkõrbed ja kõrbed • Levivad mandrite sisealadel Euraasias, Aafrikas ja pöörijoonte lähedal ning külmade hoovuste naabruses • Kõrbete liigid on: kivi-, savi-, liiva-, lössi-, soolakõrbed • Taimestik on veepuudusega kohastunud • Loomadest kaamel, liivarott, hüpikhiir, kobra, gürsa, eefa jne • Põllundusega tegeldakse oaasides

8. Vahemerelised alad • Tasandikelviljakadpruunmullad mägedes erosiooniohtlikudkivisedmägimullad • Vahemerelistelaladelasuvadigihaljadkõvalehisedmetsadjapõõsastikud • Tähtsal kohal on turism • Erosioonioht

9. Niisked lähistroopilised metsad • Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel • Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe • Mitme saagi võimalus • Mitmekesine loomastik • Tihe asustus • Istandused,terasspõllud

10. Savannid • Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas • Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase – vaheldumine • Savannides levivad punakaspruunid mullad • Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrkjad • Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad

11. Lähisekvatorjaalsed metsad • Mussoonkliimat iseloomustab aastaajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju • Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike • Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad

12. Ekvatoriaalsed vihmametsad • Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias • Taimestik on vimametsades tihedasti läbipõimunud ja liikumine on raskendatud • Peaaegu igal pärastlõunal sajab vihma • Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju • Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused

13. Kõrgusvööndilisus • Kõrgusvööndilisus ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mägedes • Lumepiir on kõrgus, millest alates lumi ja jää ei sula vaid on püsiv • Kõrguse kasvuga alaneb temperatuur keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta • Inimasustus mägedes on hõre