Integratsioonipoliitika indikaatorite täiendamine 11. märts 2010

1. Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond Integratsioonipoliitika indikaatoritetäiendamine11. märts 2010

2. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

3. Läbiviidud projekti lühikirjeldusmärts – november 2009 Otsene eesmärk • Valdkondliku arengukava ELK 2008-2013 õigeaegne, säästlik ja tulemuslik rakendamine rakendusplaani 2008-2010 alusel, mis põhinevad hästidefineeritud eesmärkidel, oodatavatel tulemustel, tegevustel ning nende saavutamise näitajatel • Projekti käigus teostatud tegevused: • Intervjuud (rakendajad ja teiste olulised osapooled) • Ekspertseminar (Vetik, Vihalemm, Hallik) • 6 valdkonna töötoad (rakendusasutused, ministeeriumid, ülikoolid jms) • Eesti ja EL sekundaarandmete analüüs • Hollandi ja UK praktikate analüüs • Õppereis Hollandisse tutvumaks indikaatorite süsteemiga • Teabepäev

4. Läbiviidud projekti lühikirjeldus • Projekti tulemused: • Aruanne (muudatus- ja täiendusettepanekud indikaatorite tänasele kasutamisele, sh EL-i, Hollandi ja UK praktikate analüüs) • Metodoloogiline käsiraamat üld- ja alaeesmärkide saavutamise näitajate ja tegevuste väljundiindikaatorite edasiseks täiendamiseks sh lisati juhis indikaatorite analüüsimiseks ja andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks; • Käsiraamatu osana esitati süsteem üld- ja alaeesmärkide näitajate ning tegevuste väljundiindikaatorite kohta andmete kogumise kohta; • Teabepäev rakendatavatele asutustele indikaatorite väljatöötamise ja andmete kogumise kohta; • Õppereis Hollandisse tutvumaks parimate praktikatega indikaatorite väljatöötamise ja rakendamise osas.

5. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

6. Visioon, peaeesmärk, alaeesmärk, tegevusedSüsteemi tugevus • Visioonon nägemus sellest, mille poole valdkondlik arengukava püüdleb ehk teisisõnu terviklik nägemus tulevikusituatsioonist. • Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ja milline on edu pikemas perspektiivis. • Peaeesmärknäitab, mis muutused peaksid kaugemas tulevikus tegevuse tagajärjel toimuma (5-10 aasta). • Eesmärk on konkreetne ja selge, kuid reeglina erinevalt visioonist ei võimalda näha tervikut. • Alaeemärknäitab, mida tahetakse saavutada mõnda konkreetset meetodit kasutades • Iga alaeesmärk peab olema seotud peaeesmärgiga. • Tegevusedon peamised vahendid eelneva saavutamiseks ehk mida teha, et eesmärkideni ning visioonini jõuda. Visioon 1 Pea-eesmärk 1 Pea-eesmärk 2 Ala-eesmärk1 Ala-eesmärk 2 Ala-eesmärk 3 Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus3 Tegevus4

7. Olulisemad lahendamist vajavad küsimusedOlemasolev süsteem Välja saab tuua neli olulist küsimust, mis olemasoleva lõimumiskava visioonide, alaeesmärkide ja tegevuste osas on esile kerkinud: • Ühes visiooni sõnastuses on sõnastatud rohkem kui üks visioon, samas kahe erineva sõnastusega visiooni käsitletavad üheskoos • Ühe eesmärgi sõnastuses on sõnastatud mitu erinevat eesmärki • Eesmärgid on sõnastatud tegevustena • Lõimumiskava ja selle rakendusplaan ei ole omavahel vahend-tulemus seoses ning samal tasemel asetsevad eesmärgid on erineva detailsusega

8. Näited Vastuolud komponentide vahel • Kaks eraldi visiooni sõnastatud ühe visioonina: • „Kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ja erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud.“ • Vastuolu visiooni ja alaeesmärgi osas: • „Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud“ ning alaeesmärgi „Jätkub naturalisatsiooniprotsess ning muu emakeelega Eesti kodanikud jt püsielanikud kaasatakse ühiskonna otsustusprotsessidesse“ osas, kus alaeesmärk koosneb tegelikult kahest erinevast alaeesmärgist ning üks neist - jätkub naturalisatsiooniprotsess - ühtib tegelikult juba sõnastatud visiooniga. • Kaks eraldiseisvat eesmärki on sõnastatud ühe eesmärgina: • keskhariduse alaeesmärgis: „Üldkeskhariduse omandanud noor on tolerantne kultuurierinevuste suhtes ja valdab eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks või tööleasumiseks Eestis ning toimetulekuks ühiskonnas“ • kõrghariduse alaeesmärgis: „Gümnaasiumilõpetaja, kelle emakeel ei ole eesti keel, suudab edukalt õppida kõrgkoolis eesti keeles. Õpetajad on tasemeõppe läbimisel võimelised õpetama mitmekeelses- ja kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva tasemega õpilasi“

9. Näited Vastuolud sõnastustes • Eesmärgid pigem sõnastatud tegevustena: • “Suurendatakse elanike, sh ametnike teadlikkust võrdse kohtlemise tähtsusest ja ebavõrdse kohtlemise ilmingute ärahoidmisest“ • „Riigiasutuste ja omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmise kaudu avalike teenuste osutamisel eri emakeelega inimestele luuakse lõimumist toetav keskkond riigi- ja kohalikul tasandil”

10. Järeldused • Programmi edukuse seisukohalt on kriitiline: • tegevuste, eesmärkide ja visioonide põhjuslike seoste väljatoomine • ühtse arusaama olemasolu, mis tagab koostöö ning paremad tulemused • kõrvaldada oht, et Lõimumiskava elluviimisel ei ole taotletava mõju selgelt arusaadav, mistõttu seatud eesmärgid jäävad saavutamata või saavutatakse mitterahuldavalt.

11. Üldlähenemine vastavalt analüüsile • Loodud lõimumiskava visioonide- ja alaeesmärkidevaheline tinglik seos • Kuna eelnevalt defineeritud alaeesmärgid ja visioonid ei olnud varasemalt omavahel sellisesse seosesse asetatud, siis ühel alaeesmärgil on seoseid rohkem kui ühe visiooniga, mis aga omakorda ei ole üheselt jaotatavad kolme valdkonna vahel. Kolmevärviline välisring illustreerib lõimumiskava kolme põhivaldkonda: • Hariduslik ja kultuuriline - helehall • Õiguslik ja poliitiline - kollane • Sotsiaalne ja majanduslik - tumehall

12. Programmi kui juhtimismeetodi rakendamise alused Visioonide lõikes loodud indikaatorite seosed visiooni ning rakendusplaanis defineeritud tegevuste vahel, mis jagunevad mõju-, tulemus ning väljundindikaatoriteks.

13. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

14. TH Tugitegevustes osalenud isikute arv V2.M.1.2.8 Erialaste mentorite süsteem V2.M.1.2.6 Koolitused tööandjatele kul.vaheliste kom. TH Koolitusel osalenute hinnang V3 M4.2.4 Sallivuse teavituskampaaniad TH Eesti keele ja eriala koolitustelosalenudtöötutetööhõivemäär 6 kuu pärast TH Kvalifikatsiooni tõus (koolituse läbinute arv, kes on omandanud diplomi/sertifkaadi) Väljatöötatud süsteem Tulemusindikaatorid Väljundindikaatorid Mõjuindikaatorid TH 1.1.1 Õpingute katkestajad TH 1.1 Tööhõive määr TH 1.1.2 Kõrgkoolis REL kohtadel õppijad TH 1.1.3 Venekeelse õppekeelega õppurite suundumine tööturule TH1Ekvivalent-sissetulek TH 1.1.4 Haridustase Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud TH 1.2 Töötasu TH 1.2.1 Ametitasemete osakaal Eesti keele oskus TH1.3 Ligipääs sotsiaalsetele tugisüsteemidele TH 1.4 Pikaajalised töötud TH2 Rahulolu-hinnangperemateriaalsetoimetulekuga TH2.1 Hinnang: rahvusgrupi võimalusele ja olukorrale ühiskonnas TH 3 Sotsiaalse tõrjutuse indeks

15. TH 1.1.1 Õpingute katkestajad TH 1.1 Tööhõive määr TH 1.1.2 Kõrgkoolis REL kohtadel õppijad TH Tugitegevustes osalenud isikute arv V2.M.1.2.8 Erialaste mentorite süsteem TH 1.1.3 Venekeelse õppekeelega õppurite suundumine tööturule TH1 Ekvivalent-sissetulek TH 1.1.4 Haridustase V2.M.1.2.6 Koolitused tööandjatele kul.vaheliste kom. TH Koolitusel osalenute hinnang TH 1.2.1 Ametitasemete osakaal TH 1.2 Töötasu V3 M4.2.4 Sallivuse teavituskampaaniad TH Eesti keele ja eriala koolitustelosalenudtöötutetööhõivemäär 6 kuu pärast TH1.3 Ligipääs sotsiaalsetele tugisüsteemidele TH 1.4 Pikaajalised töötud TH Kvalifikatsiooni tõus (koolituse läbinute arv, kes on omandanud diplomi/sertifkaadi) TH2.1 Hinnang: rahvusgrupi võimalusele ja olukorrale ühiskonnas TH2 Rahulolu-hinnang pere materiaalse toimetulekuga TH Sotsiaalse tõrjutuse indeks Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud Tulemusindikaatorid Väljundindikaatorid Mõjuindikaatorid Rakendusplaani tegevused valdkondade lõikes Numeratsioon Indikaatorikaart Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud Eesti keele oskus Eesti keele tegevused Visioonide ja tegevuste kattuvus

16. Indikaatorite kaartKoostatud kõikide indikaatorite kohta

17. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

18. vanematel on täidetudtingimused Laste %, kellel täidetud tingimused Lastel endil on täidetudtingimused M.kod-ga osakaal vanuserühm <15aastat Kodakondsuse väärtustamist toetavad tegevuste raames koostatud materjalide ning läbiviidud teavitustegevuste arv ning tegevustes osalenud õpilaste arv Vanemate %, kelle soovlapselekoda-kondsusttaotleda (KU)Positiivsete rollimudelite kõneisikute avalike esinemiste arv Mittekodanikele suunatud teavituskampaaniate arv Hinnang võimaluste võrdsusele ühiskonnas Soov kodakondsuse saamiseks M.kod-ga osakaal vanuserühm ≥15aastat Olemas oskusedkodakondsusesaamiseks Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud Tulemusindikaatorid Väljundind. Mõjuindikaatorid Määratlemata kodakondsusega isikuteosakaal Eesti elanikehulgas on püsivaltvähenenud Eesti keele oskus Sooritatudkeeleeksam. sooritanud põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami.

19. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

20. Piirkondlike nõustamiskeskuste positiivne tagasiside pedagoogide kompetentsusele Pedagoogid Pedagoogide rahulolu õppematerjalidega Õppematerjalid Keeleoskusetasemeeksamiteedukasoorituste % (haridussüsteem, täiskasvanud) Programmide kvaliteet Õpilased Pakutavatesõppimisvõimalustesosalevateõppijatearv Vene õppekeelega koolide %, kus õpetatakse eestikeelseid ainetunde (põhi, kõrg-,kutse-, kõrgkoolid) Täiskasvanud õppijate motivatsioon Täiskasvanud Kesk-/kutse-/ kõrgkooli lõpetavate eesti keelt mitte ema-keelena rääkivate õpilaste % alustanutest, kes omandavad haridust eesti keeles Eesti keele ja eriala koolitustelosalenuteosakaalkogusihtgrupist Keelekoolitustel osalenute rahulolu hinnang Koolieelsed lasteasutused Haridussüsteemis õppijate motivatsioon Muukeelseelanikkonnasuhtumisekeeleõppessening -oskusesse Vanemate teadlikkus kaks-keelsusest ja haridussüsteemi võimalustest Teavitus Enesehinnangulinekeeleoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) Osakaal muukeelsest elanikkonnast, kes kasutab eesti keelt vajadusel privaatsfääris Uusimmigrandid Koolitatuduusimmigrantideosakaalkõigistuusimmigrantidest %muukeelsestelanikkonnast, keskasutab eesti keeltvajaduselavalikussfääris Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud Tulemusindikaatorid Tegevused Mõjuindikaatorid Eesti keeleoskus inimestehulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, onkõigil tasemetelparanenud

21. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

22. eestikeelsete uudistesaadete jälgimise % Läbi kultuuri ühise teabevälja edendamise projektide arv Eesti erinevate regioonide esindatus uudistesaadetees Eestis toodetud televisiooni jälgimise % ERRi jälgitavus venekeelsete elanike hulgas Eestit tutvustavate teleprogrammide arv ja nende vaadatavus Venekeelsetesaadete olemasolu (ETV2, R4) Toetatud rahvusvähemusi, teisi kultuure ja lõimumistemaatikat laiemalt tutvustavate lugude arv eesti- ja venekeelsetes ajakirjandusväljaannetes ja meediakanalites Meediakanalite leviala/kättesaadavus Eestis Eestistoodetudmeediajälgimiseosakaal Eestistoodetudraadioprogrammidekuulamise % Eestis toodetud trükimeedia lugemise % Ajakirjanike %, kes töötavad rohkem kui ühes meediaväljaandes Stipendiumid ja raadiosaadete toetus tihedama koostöö eesmärgil eesti- ja venekeelsete meediaväljaannete vahel Eests loodud internetiportaalide kasutamise % Muuavaliku (riigi) info kasutamise % Eestis toodetud meedia usaldamise % võrreldes muu meediaga Koolitatud ajakirjanike koguarv Noorte (eesti- ja venekeelsete) meediavaldkonna spetsialistide täienduskoolitusel osalejate arv eestikeelse meedia usaldamise % Pärast koolitusprojekti läbimist ajakirjanike avaldatud artiklite, tele- ja raadiosaadete vm sarnaste esinemiste arv Poliitilised baashoiakud rahvussuhete temaatikat käsitlevate ajakirjanike täienduskoolitusel osalejate arv Eestis toodetud muukeelse meedia usaldamise % Eesti meedia sallivus VälismeediamõjuintegratsiooniprotsessileEestis sotsiaalse tõrjutuse indeks – informeerimatus Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot Eestis toodetava meedia kaudu ja usaldab seda Tulemusindikaatorid Väljundindikaatorid Mõjuindikaatorid Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot Eestis toodetava meedia kaudu ja usaldab seda mujal toodetud muukeelse meedia usaldamise %

23. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

24. Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riikiKontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ja erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikkeusaldavad üksteist ja Eesti riiki I Kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega i nimestevahel on suurenenud Usalduse ja kontaktide visioone käsitleme koos ning kodanikuaktiivsust eraldi II Erinevused eesti- ja muukeelseteelanike osalemiseskodaniku- ühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud

25. Teemakava 1 Projekti lühitutvustus 2 Juhtimine ja mõõtmine 3 Ettepanekud indikaatorite süsteemi täiendamiseks 3.1 Tööhõive Määratlemata kodakondsus 3.2 3.3 Eesti keele oskus 3.4 Meedia 3.5 Usaldus ja kontaktid Mõõtmisprotsessi edasine arendamine 4 Kokkuvõte 5

26. Lõimumiskava osapooled ja nende infovajadused

27. Osapoolte infovajadused ja aruandlus • Lõimumiskavaga seotud infovajadused ja sealt tulenevad rakendusasutuse aruandluskohustused võib rühmitada alljärgnevalt: • Projekti dokumentatsioon ja tegevuste aruandlus Kasusaajatelt • Toetuse kasutamise aruandlus Vastutajale • Lõimumiskava täitmise aruandlus Teostajatelt Vastutajale • Lõimumiskava täitmise koondaruanne Vabariigi Valitsusele • Muu aruandlus teistele osapooltele. Allikas: Joonis on T.Mätliku ja E-M.Asari esitlusmaterjalide edasiarendus indikaatorite seminaril Berliinis (juuni 2009)

28. Mõõtmisprotsessi edasine arendamineOsapoolte infovajadused ja aruandlus Visioon • Graafik Eesmärk Mõjuindikaatorid

29. Mõõtmisprotsessi edasine arendamineJuurutamine • Kasutuselevõtt • Ettevalmistustega alustada 2010 aasta jooksul • Rakendusplaanis tegevuste ümberpaigutamine ja aruandlusformaadi terviklik kasutusele võtt alates 2011 aasta rakendusplaani perioodist • Teadlikkus • Mõõtmisprotsessi olulisuse teadvustamine kõikidele osapooltele • Koolitused • Võimalusel ühtne lähenemine ning tulemuste tõlgendamine erinevatel ajahetkedel

30. Mõõtmisprotsessi edasine arendamineÜlevaatamine ja muutmine • Mõõtmisprotsessi ülevaatamine ja muutmine • Ülevaatamine vähemalt kord aastas • Muudatusettepanekute esitajad nii IS, HTM kui teised osapooled • Muudatuste sisseviija – Kultuuriministeerium • Tulemus ning väljundindikaatorite ülevaatamine kord aastas ja kindlasti enne rakenduskava 2011-2013 koostamist • Muudatuste sisseviimine • Vastutava inimese määramine • Käsiraamatu lisa koostamine koos muudatusettepanekutega • Infotunni korraldamine kõikidele osapooltele • Järelseire juurutamise vajalikkus • Läbiviidud projektidele juurutada järelseire suutmaks hinnata projektide tulemuslikkust ning eesmärkide saavutatust pikemas perspektiivis

31. Kokkuvõte