150 likes | 885 Views
Eksponentv õ rratused. © T . Lepikult , 2003. y. 8. 5. 2. 1. x. -3. -2. -1. 0. 1. 2. 3. Eksponentv õ rratuste lahendamine. Eksponentv õ rratuses esineb otsitav muutuja üksenes eksponentfunktsiooni astendajas.
E N D
Eksponentvõrratused © T. Lepikult, 2003
y 8 5 2 1 x -3 -2 -1 0 1 2 3 Eksponentvõrratuste lahendamine Eksponentvõrratuses esineb otsitav muutuja üksenes eksponentfunktsiooni astendajas. Lahendamisel kasutatakse eksponentfunktsiooni monotonsuse omadust: ühest suurema aluse korral on eksponentfunktsioon kasvav ja ühest väiksema aluse korral kahanev. y = (1/2) x y = 2x
Lihtsaimad eksponentvõrratused on ax > b (1) ja ax < b. (2) Lihtsaimad eksponentvõrratused Juhul kui b 0, siis on võrratus (1) täidetud iga x R korral, võrratusel (2) aga lahendid puuduvad.
y = ax , a > 1 y b 1 logab 0 x y b y = ax ,0 < a < 1 1 x 0 logab Lihtsaimate eksponentvõrratuste lahendamine Kui b > 0, siis sõltub lahendihulk sellest, kas alus a on ühest suurem või väiksem: a) juhul kui a > 1, siis on võrratus ax > b täidetud kui x > logab, võrratus ax < b aga juhul kui x < logab. b) juhul kui 0 < a < 1, siis on võrratus ax > b täidetud kui x < logab, võrratus ax < b aga juhul kui x > logab.
Eksponentvõrratus on a > 1 korral samaväärne võrratusega 0 < a < 1 korral aga võrratusega Järeldus eksponentfunktsiooni monotoonsusest
Lahendada võrratus Ülesanne 1 (I) Lahendus Kirjutame paremal pool võrratusmärki oleva arvu 729 arvu 3 astmena: Lahendatava võrratuse saame nüüd ümber kirjutada nii: Kuna 3 > 1, siis eelmisel slaidil oleva järelduse tõttu saame lahendatava eksponentvõrratusega samaväärse ruutvõrratuse:
Ruutvõrratuse lahendihulgaks on lõik VASTUS Võrratuse lahendiks on hulk Ülesanne 1 (II) See on ka ülesandeks oleva eksponentvõrratuse lahendihulgaks.
Lahendada eksponentvõrratus Ülesanne 2 (I) Lahendus Kirjutame kummalgi pool võrratusmärki olevad eksponentavaldised arvu 2 astmena: vasak pool: parem pool: Esialgne võrratus on seega samaväärne järgnevaga:
Viimase ruutvõrratuse lahendamiseks leiame esmalt ruutvõrrandi lahendid: Võrratuse lahendihulgaks on funktsiooni positiivsuspiirkond: y y = x2- x - 2 x 2 -1 Ülesanne 2 (II) Astme alus (2) on ühest suurem, ja eksponentfunktsiooni omaduse tõttu on see võrratus samaväärne võrratusega Kuna ruutliikme kordaja on positiivne, avaneb vastav ruutparabool üles.
VASTUS Võrratuse lahendiks on hulk Ülesanne 2 (III) Sama arvuhulk on ka esialgse eksponentvõrratuse lahendiks.
Lahendada eksponentvõrratus Kui teha asendus ( t > 0), saame viimasest eksponentvõrratusest ruutvõrratuse: Ülesanne 3 (I) Lahendus Läheme eksponentliikmetes üle alusele 4: Esialgne võrratus osutub samaväärseks järgnevaga:
Ülesanne 3 (II) (1) Vastava ruutvõrrandi lahendid on Võrratus (1) on teisiti esitatav kujul (2) Kuna t = 4x > 0, siis ka t + 3 > 0 ja võrratus (2) on täidetud kui ka tegur t – ½ on positiivne:
VASTUS Võrratuse lahendiks on hulk Ülesanne 3 (III) Asendades tagasi t = 4x , saame lihtsaima eksponentvõrratuse mille lahendiks saame vastava valemi abil