330 likes | 552 Views
Ümberindlemine, embrüonaalne surevus. Inna ilmnemine seemendatud loomal Lehm langeb välja optimaalsest sigimisrütmist Probleem kõigis intensiivse piimakarjakasvatusega maades Püüeldakse hoida ümberindlemise sagedust normaalsel tasemel (ca 20% seemendatud lehmadest) Põhjused:
E N D
Ümberindlemine, embrüonaalne surevus • Inna ilmnemine seemendatud loomal • Lehm langeb välja optimaalsest sigimisrütmist • Probleem kõigis intensiivse piimakarjakasvatusega maades • Püüeldakse hoida ümberindlemise sagedust normaalsel tasemel (ca 20% seemendatud lehmadest) • Põhjused: • Viljastuse ärajäämine, s.t. Munarakk ei ühinenud mingil põhjusel spermiga • Embrüonaalne surevus, s.t. Viljastumine toimus, kuid sügoot hukkus
Viljastuse ärajäämine: • Ebaõige seemendusaeg • Mida peaks teadma ja arvestama? • Millal toimub ovulatsioon e. folliikuli lõhkemine? • Kui kaua on munarakk pärast ovulatsiooni viljastatav ja võimeline normaalselt sügoodina edasi arenema? • Millal pärast seemendust jõuavad spermid viljastuspaika? • Kui kaua säilivad spermid emaslooma suguelundites eluvõimelistena?
Ovulatsioonihäired: • Seemendusaeg valitud õigesti aga ovulatsioon ei toimu normaalsel ajal • Spermide viljastamisvõimetus: • Konserveerimis ja säilitamisvead (kaasajal suhteliselt väikese osatähtsusega) • Munaraku viljastusvõimetus: • Defektne munarakk võib olla põhjuseks, kuid siiski arvamus et see on vähese osatähtsusega viljastuse ärajäämise korral
Korralikult ajastatud ja teostatud seemenduse puhul ei ole viljastuse ärajäämine peamine ümberindlemise põhjus, suurem osa on EMBRÜONAALSEL SUREVUSEL • Prenataalne surevus, latentne abort • Embrüo hukkumine enne 45 tiinuspäeva (embrüonaalne järk), pärast seda räägitakse abordist • Varajane embrüonaalne surevus (75% juhtudest) enne 16 tiinuspäeva. Innavahemik normaalne. • Hiline embrüonaalne surevus (25% juhtudest) 16 – 45 tiinuspäeva vahel. Järgmine innavahemik rohkem kui 24 päeva • Mullikatel kuni 15% • Kõige rohkem korduvalt ümberinnelnud lehmadel – 65%
Põhjuste analüüs komplitseeritud, sest viljastatud munaraku edasine areng sõltub väga paljudest teguritest • Sugurakkude vananemine • Liiga kaua suguelundites säilinud spermid või munarakk • Emaka limaskesta subkliinilised haiguslikud seisundid ja emakakeskkonna saastumine mikroobidega: • Sügoodile sobimatu emakakeskkond, implantatsiooni pärssimine • Rektaalsel uurimisel tundub emakas normaalne, ainus silmaga nähtav tunnus on innaaegne lima, mis võib olla kergelt hägune, sisaldada mõningaid mädahelbeid, lima viskoossus ja venivus ei ole normaalne
Latentne (subkliiniline) infektsioon emakakaelas, emakas, munajuhades: • Munajuha läbimatus: põletiku tagajärg (salpingitis), iseseisva haigusena harva, võimalik siis kui on arenenud hürdo- või püosalpinks (fluktueeruvad moodustised) • Emaka atoonia: • Spermid liiguvad munajuha suunas peamiselt emaka kokkutõmmete abil. Nende puudumisel ei jõua spermid õigeaegselt viljastuspaika • Mikroobid ja hallituseened
Hormonaalsetest teguritest põhjustatud emakalimaskesta talitlushäired: • Eeskätt progesterooni vähesus • Määramine on näidanud, et nendel lehmadel kes ei tiinestunud oli progesterooni tase 10 – 12 päeval pärast seemendust madalam kui tiinestunud loomadel. Sama effekt ka nendel lehmadel kellel tase madalam ka enne 10’ndat päeva • (Starbuck et al. 2001) • Uuris 1400 lehma progesterooni taset 5’ndal seemendusjärgsel päeval ja leidis et: • Progesterooni tase >3 ng/ml tiinestus 55% • Progesterooni tase <3 ng/ml tiinestus alla 10%
Sama mehe teine uurimus näitas ka seda, et iga järgneva laktatsiooniga suureneb nende lehmade osakaal kelle progesteroon <3 ng/ml 5 seemendusjärgsel päeval • 1. laktatsioon 10% • 2. laktatsioon 20% • alates 3. laktatsioonist 30% • Olemas uuringud, mis näitavad, et progesterooni taset on võimalik tõsta söötmisega • Rasvhapete lisasöötmine (Megalac) tõstab taset, kuid ei kaasne olulist viljakuse tõusu • Päevalilleseemne koogid (srott) • Veiste viirusdiarröa viirus (Fray et al. 2002)
Tupeküübestus ja väljalangemine(Inversio vaginale, prolapsus vaginale)
Tupeseina sopistumine tupe valendikku (tupeküübestus) • Küübestunud tupeosa langeb häbemepilu vahelt välja (tupe väljalangemine) • Kas osaline (väljas osa tupest) või täielik (kogu tupp väljas) • Lehmal sagedasem tupeküübestus ja osaline väljalangemine • Tiinus • Tuppe ümbritsevate kudede lõtvus, kõhuõõnesisese rõhu tõus • Mullikatel harva, sagedamine üle 5 aasta vanused lehmad
Sünnitusjärgselt harva (seotud tupe ja tupeesiku sünnitusaegsete vigastustega, mis põhjustavad tugevaid väitusi) • Sünnituseelse ja -järgse väljalangemise vahel puudub otsene seos • Põhjused: • Otseseks põhjuseks tuppe ümbritsevate kudede külge kinnituvate sidemete lõtvumine • Nõrk sulgurmehhanismtupe ja tupeesiku vahel • Endogeensed või eksogeensed östrogeenid • Hallitanud söödad (zearalenoon) • Pärilikkus
Kõik haigused mis kutsuvad esile tugevaid väitusi • Soodustajaks lühike tagapoole kaldu ase ja vähene liikumisvõimalus • Kliinilised tunnused: • Lamaval loomal näha häbememokkade vahel ca rusikasuurune läikiva pinnaga helepunane väljapunnuv moodustis • Kui tekib tiinuse keskel läheb üle kas osaliseks või täielikuks väljalangemiseks • Kui mittetäielik väljalangemine ulatub tupp häbemepilu vahelt välja silinderja punetava moodustisena • Küübestunud ja mittetäielikult väljalangenud tupp paigaldub (reponeerub) iseenesest, looma püstitõusmisel
Täieliku väljalangemise korral on näha väljalangenud osa keskel emakakaela tupeosa rosett • Iseenesliku reponeerumist ei toimu • Väljalangenud tupp rooja ja allapanuga saastunud, turses ja võib esineda limaskesta vigastusi (tupe flegmoon – raske tüsistus) • Viib vigastuste tekkeni sünnituse käigus, kuna tupel puudub normaalne elastsus • Diagnoos: • Välise vaatluse alusel
Diferentsiaaldiagnoos • Tupekasvajad • Bartholini näärmete retentsioonitsüstid • Tupeesiku hematoom • Emaka väljalangemine • Tupekasvajad: • Väljalangenud vorstikujuline moodustis tihke konsistentsiga • Palpatsioonil, kasvaja jalg kinnitub tavaliselt tupe ja tupeesiku piirile • Diameeter 2 – 12 cm pikkus ca 20 cm • Ravi on kirurgiline (madalsakraal-epiduraalanesteesia)
Kasvaja venitatakse aeglaselt välja, nii et jalg ilmub häbemepilu vahele (15 – 20 min) • Kasvaja jala ja limaskesta piirile tugevast materjalist ligatuur ja ligatuurist 2 cm kaugusel lõigatakse kasvaja maha • Nekrotiseerunud könt eemaldub koos ligatuuriga 10 – 12 päeva pärast • Bartholini näärmete retentsioonitsüstid: • Häbemepilu vahelt väljas kuni rusikasuurune, sile, läikiva pinnaga moodustis • Harilikult ühepoolsed, tumedamad kui küübestunud tupe limaskest • Näärme juhade või välisavause sulgumine (traumad, põletikud)
Ravi kirurgiline (lihtne ja tulemuslik) • Tsüst avatakse 5 – 6 cm pikuse lõikega, lastakse nõre välja ja haavaservade kokkukleepumise vältimiseks töödeldakse neid näit. jodiini lahusega • Kusepõie väljalangemine: • Lehmal väga harva (raske sünnitus) • Küübestub ja langeb välja kas kusiti kaudu (limaskestaga väljapoole ja põiekaelal näha kaks kusejuhade avaust) • Tupeseina perforeerivate vigastuste kaudu (väljaspool serooskest (hele läikiv ja täiesti sile)) • Esimesel juhul kusepõis libestatakse ja reponeeritakse kusiti kaudu • Teisel juhul reponeerimine rebendi kaudu, mis pärast suletakse
Tupeesiku hematoomid: • Paiknemise ja konsistentsi alusel hästi eristatavad • Ravi kirurgiline • Emaka väljalangemine: • Näha platsentoomid (kui päramised eraldumata) või karunkulid • Ravi: • Küübestust tavaliselt ei ravita • Väljalangemise korral paigaldamine • Puhastamine, desinfitseerimine
Madalsakraal-epiduraalanesteesia (oluline teostada pärast eelnevat tupe puhastamist ja desinfitseerimist) • Libestamine • Reponeerimine • Fikseerimine • Järelravi • Fikseerimismeetodid: • Flessa sulgurid • Bühneri õmblus • Caslicki operatsiooni Robertsi modifikatsioon