1 / 19

Autostumise arengusuundadest Eestis. Kas autostumine on paratamatu või juhitav protsess?

Autostumise arengusuundadest Eestis. Kas autostumine on paratamatu või juhitav protsess? . Dago Antov. Autostumise kasv Eestis 1986-2008 sõiduautot 1000 elaniku kohta. 25 aastaga on autostumine kasvanud 3,5 korda!. Autostumise muutus 2009/2004. Autostumistase 2009. Autostumistase:

dafydd
Download Presentation

Autostumise arengusuundadest Eestis. Kas autostumine on paratamatu või juhitav protsess?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Autostumise arengusuundadest Eestis. Kas autostumine on paratamatu või juhitav protsess? Dago Antov

  2. Autostumise kasv Eestis 1986-2008sõiduautot 1000 elaniku kohta 25 aastaga on autostumine kasvanud 3,5 korda!

  3. Autostumise muutus 2009/2004

  4. Autostumistase 2009 Autostumistase: Ida-Euroopas: 200...430 Lääne-Euroopas: 450...550

  5. Autostumise areng Põhjamaades ja Baltikumis

  6. Soome reisiliikluse arengustsenaariumid

  7. Autoliikluse arengustsenaariumid Soomes 2012-2035 Milj.reisi aastas Statistiline kasvu jätkumine Senine areng Helsingi kasv Suurenevad sissetulekuerinevused Tugev liikluspoliitika

  8. Soome kaubaveo arengustsenaariumid

  9. Liiklusnõudluse peamised mõjutegurid Allikas: Henkilö- ja tavaraliikenteenkehityskuva 2035

  10. Kuidas meil? MÖÖDAPÄÄSMATU: • Teeliikluse prognoosimiselt liikumisprognoosidele • Alternatiivide ja intermodaalsuse arvestamine • Majanduskasv? • Ka edasised majanduslangused on reaalsed! • Elanike / asustuse prognoosid • Maa-kasutuse planeerimine omab otsest mõju liikuvusele

  11. Tänane olukord Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded” muutmine (vastu võetud 04.06.2012 nr 46) järgi: • Maantee projekteerimine peab tuginema liiklussageduse prognoosile. • Liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. • Eeldatava keskmise liiklussageduse uuring tehakse juhul, kui lähemaks 20 aastaks planeeritud liiklusvoogudes on ette näha olulisi muutuseid. • Oluliseks muutuseks loetakse aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutust üle 10% või ühel sõidurajal liiklussageduse muutust tipptunnil üle 30%.

  12. Näide: Liikluskoormuse aastane muutus 2003/2011

  13. Nimetatud määruse järgi prognoositud AKÖL mõnedes punktides (2031)

  14. Aktsepteeritav tööle jõudmiseks kuluv aeg POOLED EESTI ELANIKEST ON NÕUS KULUTAMA TÖÖLESÕIDULE KUNI 45 MINUTIT, ca 90% : KUNI 30 MIN ! Allikas: Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring TÜ RAKE 2011 • Transpordiliigi valiku määravad ära: • Ajakulu uksest ukseni • Liikumise maksumus • Kvaliteet • Ühistransport, jalgratas ja jalgsiliikumine • võivad pakkuda autole reaalset konkurentsi!

  15. Auto paradigma muutumine • Auto (taas)muutumine staatusesümbolist tarbeesemeks • sh. auto ühiskasutus, kiirrent, jms Autostumise buumiperioodi lõpp • Alternatiivsete liikumisviiside tähtsuse tõus

  16. Auto roll tulevikus Mõjutatud: • Energia- ja keskkonnasäästlikkus • Elektriauto, hübriid, vesinik, ... • Ruumisäästlikkus (eelkõige linnades) • Piirangud autole, eelised alternatiividele • Auto kasutuse või omamise maksustamine • Ummikumaks, autovabad tsoonid

  17. Auto roll tulevikus Linnad ja lähipiirkonnad • Autoliikluse piirangud • Ühistranspordi arendamine linnalise liikumise areaalis • Jalgratas ja jalgsiliikumine (asendab lühidistantse) Maalised asulad/piirkonnad • Tõmbekeskuste vahelised ühendused – rong, buss • Intermodaalsuse tõus (näiteks pargi-ja-reisi) • Auto säilitab tähtsuse (eriti) maapiirkondades, kus ühistranspordi kvaliteeti on keeruline tagada ja autoga seonduvad probleemid (näiteks ummikud) ei kujune kriitilisteks

  18. Üleminek liiklussüsteemi planeerimisele • Liiklussüsteemi planeerimine kui pikaajaline strateegiline kavandamine, kus... • ...vaadeldakseliikumist puudutava süsteemi arendamist tervikuna, milles erinevad liikumismoodused toetavad üksteist ühiskonna majandusliku, keskkonnamõjude ja jätkuva arengu seisukohalt parima terviktulemuse saavutamiseks. • Maakasutuse planeerimise ja liiklussüsteemiplaneerimise püsiv vastastikune koosmõju on hea liiklus- ja maakasutusplaneeringu põhieelduseks.

  19. TÄNAN! dago.antov@ttu.ee

More Related