Suhtlemine dementsusega patsientidega

1. Suhtlemine dementsusega patsientidega Jelena Leibur SA EELK Tallinna Diakooniahaigla

2. Milline on dementsusega patsient, mis dementsusega kaasneb?

3. Kognitiivsed häired Käitumishäired Psüühikahäired Dementsusega kaasnevad:

4. Kognitiivsed häired: • amneesia • afaasia • apraksia • agnoosia • otsustusvõimetus • desorientatsioon ruumis ja ajas

5. Käitumishäired: • Passiivsus • Agiteeritus (vaenulik, agressiivne, kriiskav, ekslev, järelekõndiv)

6. Psüühikahäired: • Tajuhäired (hallutsinatsioonid, väär-kujutlused) • Luulumõtted • Ärevus • Foobiad

7. Suhtlemine dementsusega patsientidega • Personali suhtumine negatiivne positiivne • Hea suhtlemine – on dementsusega inimese hoolduse võti

8. Hea suhtlemise printsiibid: • haara hoolealune kaasa vastastikusesse suhtlemisse • toeta patsientides tunnet, et nad on väärtuslikud, toeta nende identiteeti • kindlusta, et suhtlemine on kahepoolne protsess, mis hõlmab mõlema poole poolt kuulamist ja vastamist • toeta teadmist, et iga suhtlemine hõlmab suhtumist, muret ja hoolimist • võta küllaldaselt aega suhtlemiseks

9. Suhtlemise strateegiad: • Enne patsiendile lähenemist peaks personal mõtlema, mida nad patsiendist teavad ja kuidas see oleks abiks suhtlemisel. 1) kultuuriline, sotsiaalne ja isiklik taust 2) patsiendi poole pöördumine 3) teised probleemid peale dementsuse 4) päeva rutiinid ja aeg tegevusteks 5) vahetu keskkond

10. Suhtlemise strateegiad: (2) • Lähenedes patsiendile tuleks arvestada, et vastastikune suhtlemine oleneb sageli heast algusest. 1) anda patsiendile aega, et ta teadvustaks uue inimese juuresolekut 2) märgata, kuidas patsient end tunneb 3) anda märku, et sa tahad temaga suhelda 4) kasutada kindlaid tervitusi 5) teha lihtne, selge ja viisakas sissejuhatus 6) märgata, milline on patsiendi mugav asend ja kindlustada, et ta tunneks end mugavalt 7) teha nii, et patsient tunneks end nagu kodus

11. Suhtlemise strateegiad: (3) • Individuaalsel suhtlemisel • jälgi patsiendi meeleolu • tee patsiendiga koostööd • küsi nõu, palu abi

12. Räägi dementsusega inimesega selgelt, aeglaselt, hoia silmsidet, kasuta sooja hääletooni

13. Kuulamisstrateegiad. 1) Aktiivne kuulamine 2) Arusaamine valesti ütlemistest ja fragmentidest. 3) Arusaamine lausetest, mis tunduvad valed ja segadusse ajavad 4) Lugude kuulamine kaasaelamisega 5) Suhtlemine päris lõpus

14. Suhtlemisel dementsusega inimesega on oluline • Luua ja kujundada selline maailm, mis võtab arvesse nende erivajadusi, märkab selle haigusega seotud muudatusi, eripärasusi ja „häireid“ ning arvestab nendega. Loob neile turvalisuse- ja kuuluvustunde, vähendab nende ebakindlust ja ei too nende eripärasusi esiplaanile.

15. Kuidas alustada suhtlemist dementsusega patsientidega • Kuidas kontakti luua? • Kuidas alustada vestlust? • Millest rääkida? • Kuidas vestlust lõpetada? • Vastuse nendele rasketele küsimustele annab IVA meetod

16. IVA- integratiivne validatsioon • IVA tähendab oma põhiolemuses suhtumisviisi dementsusega patsientidesse. IVA selgitab, kuidas luua nendega kontakti, kuidas alustada vestlust , kuidas reageerida patsiendi mitteverbaalsetele väljendustele. IVA on välja töötanud vestluse alustamise metoodika.

17. Dementsusega patsientidega suhtlemisel tuleb arvestada, et nad lähevad ajas tagasi

18. Kuidas saada dementsusega inimesega ühele lainele • 1) dementsusega inimene tuleb meie reaalsusesse, meie tasandile • 2) meie läheme dementsusega inimese tasandile

19. Tegemist on kahe maailmaga • välismaailm, mis ümbritseb dementsusega inimest • dementsusega inimese sisemaailm Dementsusega inimese sisemaailmal pole midagi ühist välismaailmaga, mida tavaliselt peetakse tähtsamaks. Ta kaob sellesse maailma lihtsalt ära.

20. Dementsuse areng • Segadus – miks ma ei mäleta • Eitamine – no küll tuleb meelde, minuga on ju tegelikult kõik korras • Arsti juurde minek lükatakse edasi, miks, sest kardetakse kaotada teiste respekti • Püütakse leida mittemäletamistele põhjust, keeratakse seda naljaks, otsitakse süüdlast • Konfabuleerimine, lünkade täitmine mingi muu looga

21. IVA aluseks on 4 sammast • 1. SUHTUMINE • 2. RESSURSSIDELE ORJENTEERUMINE • 3. MEETOD - s.o. suhtlemisinstrument • 4. ERINEVAD DISTSIPLIINID JA TEEMAD, mis on dementsusega seotud (biograafia, kehakeel, siia kuulub seksuaalsus, hospiits, agiteerituse probleem)

22. 2 ressursside gruppi, mida kasutab IVA AJENDID • ühe generatsiooni lapsepõlves või hiljem õpitud normistik • ajalooline päritolu • isiku väljakujunemine ja kujundamine (korrameel, kohusetundlikkus)

23. 2 ressursside gruppi, mida kasutab IVA (2) • TUNDEDon dementsusega patsientide puhul ainuke kompass. Nad väljendavad tundeid vahetult ja nähtavalt: • hetke tunnetuse otsene väljendusena • reaktsioonina isikute ja meid ümbritseva maailma suhtes • vahetult spontaanselt ja ilustamata • tihti seoses seesmiselt läbielatuga • ka seoses väljaöeldud või tagasihoitud impulssidega Dementsusega inimesed orienteeruvad oma isiklikes tunnetes (abitus, viha, kurbus, rahulolu).

24. 3. sammas on meetod • Väärtustame dementsusega inimese püüdlusi ja emotsioone, aktsepteerime neid, võtame neid tõesena, kinnitame neid. • Ütleme selge ja peegeldava lause tema tunnete kohta, lause, millele ta saaks vastata “jah”, millega ta saaks nõus olla. • Sõnastame eelnevaga seoses kõnekäänu või vanasõna, mis on üldtuntud, mida ka tema ära tunneb.

25. 4. sammas - elulugu • Kui me elulugu ei tea, siis me ei tea ka, millest dementsusega inimesega rääkida. • Tuleb teada ja rääkida eluteemadest, sest selle kaudu määratleb inimene oma identiteeti, eneseuhkust, staatust. • Tuleb selekteerida eluteema juhtivad iseloomulikud jooned ja vastavad võtmesõnad, millega saab koostada määrava tähtsusega lauseid.

26. IVA meetodi paradoksaalne mõju • Kui tunded on tugevad aga öeldakse, et pole vaja neid tunda, siis need tunded lähevad tugevamaks, seega ei ole vaja neid eitada, vaid valideerida. • Kui me patsientide tundeid teadvustame, valideerime, siis nad vabanevad koormavatest tunnetest ja esile kerkivad meeldivamad tunded.

27. Rituaalne vestlus • Rituaali avavad laused • Valideerivad laused • Lõpetavad laused See on lühike 3 minutit kestev vestlus, mille kestel inimene teab, et ta on keskpunktis, teda on väärtustatud, osa tema eluloost on taaselustatud.

28. Mida ei tohi dementsusega inimestega suheldes teha? • Ei tohi vestlust alustada üldiselt • Ei tohi peale suruda oma definitsioone asjadest • Ei tohi rääkida mure objektist, ei tohi meenutada kriisi objekti • Ei tohi öelda head aega, ma lähen koju

29. Kommunikatsiooni 3 taset • 1. Verbaalne • 2. Mitteverbaalne • 3. Poolverbaalne • Suheldes peavad kõik kolm olema samal tasandil.

30. Kas eakate valu on probleem? • Jah • Üle 65 aastastel esineb kroonilist valu 50% • Hooldekodude elanikest on 80% valudes

31. Valu dementsusega patsientidel • Dementsusega patsient ei saa valuskaalade mõttest aru, ta ei suuda valu mõõtmiseks vajalikul määral suhelda. • Dementsusega patsientidel jääb valu diagnoosimata ja ravimata. • Sellega kaasnevad liikumise vähenemine, isutus, kaalulangus, kukkumised, suhtlemise vähenemine, unehäired, depressiivsus, toimetuleku langus, ELUKVALITEEDI HALVENEMINE

32. Valu mõõtmine dementsusega patsientidel • 1) Küsi patsiendilt, kas ta tunneb valu Kasuta jah/ei küsimusi Proovi teisi sõnu, millel on valu tähendus

33. 2) Jälgi, kas patsiendi käitumine ei viita valule: Jälgi patsienti rahuolekus ja liikumises (pesemine, riietumine, istumine, kõndimine) Jälgi patsiendi näoilmet (kulmukortsutamine, grimassid, pilgutamine), häält (oigamine, karjumine, appi kutsumine) Jälgi keha liikumist (rigiidsus, pinge, kaitses olek, nihelemine, muutused liikumises)

34. 3) Mõtle hiljutistele käitumise muutustele, mis võiksid viidata valule: Muutused suhtlemises (agressiivsus, segavus hoolduse tõrjumine, endassetõmbunud) Muutused elamistoimingutes (isumuutused, unemuutused, tavaliste rutiinide lakkamine) Muutused psüühilises seisundis (karjumine, Suurenenud segasusseisund, ärrituvus, kurnatus)

35. Vastavalt uuringutele: • Valulävi ei ole dementsusega inimestel ja kognitiivsete häireteta inimestel erinev • Valutaluvus on dementsusega inimestel võrreldes kognitiivsete häireteta inimestega oluliselt tõusnud

36. Dementsusega inimesi pole võimalik muuta, muuta saame ainult oma arvamust nendest, oma suhtumist neisse. Läheneme valideerivalt, ärme tekitame vastaseisu hooldusega, mida me pakume. Tuleme dementsusega patsiendi sisemaailma, valideerime seda ja teeme oma tööd.

37. Tänan kuulamast!