Ahven

1. Ahven XXXXXXXXXX 6B Klass

2. Välimus • Ahven on roheka värvuse ja tumedate triipuega kala. • Ta uimed ja silmad on oraanžid. • Ahvena värvus oleneb veest.

3. Elupaik ja eluviis • Elab väga eriilmelistes veekogudes: vooluvetes, järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. • Suuremates järvedes esineb kaks ökoloogilist vormi: kaldalähedane e. roovorm ja pelaagiline e. järvevorm. Seltsingulise eluviisiga. Elavad parvedes. Rooahvenad siirduvad kudema lisajõgede üleujutusaladele.

4. Toitumine • Toitumise iseloom on vastavalt ökoloogilistele rühmitustele. Rooahvena toiduks on loomne plankton ja putukate vastsed. Järveahven on röövtoiduline. Saagiks langevad põhiliselt tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenamaimud toituvad esimesel aastal zooplanktonist.

5. Paljunemine • Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Rooahven koeb madalamas vees (kuni 1 m), järveahven sügavamal (4...6 m). Kudemiseks vajalik temperatuurivahemik on 8...14 °C. Veetemperatuurist sõltuvalt toimub kudemine mais - juunis. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12...200 tuhat ja isegi rohkem marjatera. Areneva marjatera läbimõõt on kuni 3,5 mm.

6. Koht ÖKO-süsteemis • Laia leviku ja suure arvukuse tõttu on heaks toiduobjektiks paljudele kaladele. Meelsasti söövad teda säga, haug, koha ja luts. Õhust ründavad kajakad, tiirud ning kalakotkad. Inimene püüab ahvenat suurtes kogustes. Heamaitseline liha. Toiduks tarbimisel on mõnevõrra tülikas tugev soomuskate ja luisus.

7. Ohustatus ja kaitse • Ahven on levinud väga massiliselt ning kaitset ei vaja.

8. Kasutatud materjal • Pildid : http://www.google.ee/search?hl=et&cp=3&gs_id=c&xhr=t&q=ahvenamaa&gs_sm=&gs_upl=&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.,cf.osb&biw=1280&bih=933&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi#um=1&hl=et&tbm=isch&sa=1

9. Kasutatud materjal • Tekst :http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm