90 likes | 284 Views
Ahven Perca fluviatilis. Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar. Välimus. Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala Ta selg on tumeroheline, küljed on rohekas-kollased ja kõht valkjas-kollane Tema tüvepikkus sõltub vanusest, tavaliselt 5-25 cm, kaal on 20-180g. Elukoht.
E N D
AhvenPerca fluviatilis Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar
Välimus • Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala • Ta selg on tumeroheline, küljed on rohekas-kollased ja kõht valkjas-kollane • Tema tüvepikkus sõltub vanusest, tavaliselt 5-25 cm, kaal on 20-180g
Elukoht • Ta elab peaaegu kõikides veekogudes • Teda võib näha ja püüda nii järvedest, tiikidest, lahtedest, riimvetest jne • Ahvenad moodustavad suuri parvi. Need võivad olla kümneid meetreid pikad ja laiad
Toit • Ahvenad on väga erineva toitumisega. Nt. rooahven toitub põhiliselt zooplanktonist, aga järveahven on suur röövkala • Järveahven sööb põhiliselt teisi kalu: tinte, kiisku, särge, • Ka ahvena maimud söövad esimesel aasatal zooplanktonit
Sigimine • Kudemises on vähenõudlik • Rooahven koeb meetri sügavuses vees, järveahven umbes 4-6 m sügavuses vees • Ta koeb 8...14 °C vees • Tavaliselt toimub kudemine mais või juunis • Korraga koeb emasahven 12 000-200 000 marjatera • Emasahven valvab majateri kuni 5 tundi ja lase kedagi ligi • Marjastaadium kestab tavaliselt 4-21 päeva. • Peale seda kogunevad nad parvedesse ja alustavad tavalist eluviisi
Levik • On levinud peaaegu kõikjal Euroopas. Ta puudub vaid Lääne-Vahemeres ja Põhja-Skandinaavias • Veel võib teda näha ka Aasia läänepoolsemates piirkondades • Eestis on väga laialt levinud. Ta elab enamustes suuremates siseveekogudes
Fakte • Rekordkala pikkus: 44cm • Rekordkala kaal:2,8 kg • Eestis laialt levinud • Ründavad suuremad kalad (nt. haug ja koha ja säga) ning suured linnud (nt. kalakotkas ja kajakas) • Maitsev liha
Teisi ahvenalisi • Koha, Stizostedion lucioperca • Kiisk, Gymnocephalus cernus • Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis • Võikala, Pholis gunnellus • Emakala, Zoarces viviparus (L.) • Väike tobias ehk nigli, Ammodytes tobianus • Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus • Must mudil, Gobius niger • Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus • Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps • Kirjumudil, Coryphopterus flavescens • Makrell, Scomber scombrus • Mõõkkala, Xiphias gladius Mõõkkala
Kasutatud kirjandus: • http://bio.edu.ee/loomad