Ravimite hüvitamise korraldus ülevaade Riigikontrolli auditist Liisi Uder auditijuht 20.09.2012

1. Ravimite hüvitamise korraldusülevaade Riigikontrolli auditistLiisi Uderauditijuht20.09.2012

2. Ettekande sisu • Auditist, metoodikast; • Auditis käsitlemist leidnud teemadest • Ravimite väljakirjutamisest ja –ostmisest; • Ravimite nomenklatuurist ja hindadest; • Konkurentsist turul; • Riigi ravimipoliitikast ja tegevusest; • Peamised soovitused.

3. Auditi ajend ja eesmärgid Ajend • Patsientide suur omaosalus; • Riigikontroll pole varem seda osa tervishoius põhjalikult hinnanud; • + Digiretsepti rakendumine. Auditi eesmärk Auditi käigus hinnati, kas riigil on eesmärgid, mida ravimite hüvitamise praeguse korraldusega saavutada tahetakse ning kuidas need eesmärgid on täidetud.

4. Hinnangu andmise kriteeriumid Ravimite hüvitamine on Eestis hästi korraldatud, kui • ravimiturul on konkurents nii hulgi- kui ka jaeturul; puuduvad turgu valitsevad ettevõtted; pole koondumisi; • ravimite hinnad on Eestis sarnase elatustaseme või naaberriikidega (Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia, Soome vms) võrreldes võrdsed või madalamad; • taotlusi menetletakse mõistliku aja jooksul (võttes aluseks õigusaktides ette nähtud menetlusaegu); • krooniliste haiguste raviks välja kirjutatud ravimitest ostetakse välja 90%; • ravimite omaosalus on Eestis sarnase elatustaseme või naaberriikidega (Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia, Soome vms) võrreldes sarnasel tasemel.

5. Metoodika Andmeanalüüsid • Ravimite väljaostmise analüüs (piiratud arv diagnoose): analüüs veel perearstide kaupa, patsientide sissetulekute ja elukoha järgi; • Ravimihindade analüüs riikide kaupa (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Slovakkia); Küsitlused: • Euroopa konkurentsiametid ja mõned Eesti perearstid (28). Aruannete analüüsid: • Konkurentsiolukorrast ülevaade; ravimiameti tegevus müügilubade osas ja järelevalvetegevus; SoM tegevuse analüüs.

6. Mitte kõiki retsepte ei osteta välja – põhjused vajaks uurimist • Välja ostetakse: 100% soodustuse korral 86%, 75-90% korral 81%; • Väljaostmise osakaal sõltus retsepti väljakirjutanud arsti erialast (vt joonis); • Perearstide puhul varieerus väljaostmine 63% ja 100% vahel; • Sama toimeaine: perearst vs kardioloog (vt tabel); • Põhjuseid pole täpsemalt uuritud (tõenäoliselt erinev diagnoositi). Eeldasime, et majanduslikud põhjused domineerivad, kuid statistiliselt olulist seost sissetulekute ja ravimi väljaostmise vahel ei olnud.

7. 75–90% soodustuse korral ravimite keskmine väljaostmine ja väljakirjutatud retseptide arv arstide erialade kaupa

8. Perearsti ja kardioloogi välja kirjutatud 75–90% soodustusega retseptiravimite väljaostmise osakaal samade toimeainete kaupa

9. Toimeainepõhiste retseptide väljakirjutamine • Nõue 7 aastat – samal ajal üle poolte retseptidest ravimi nimega; • “Üks klõps” digiretseptuuris vähendas nende arvu u kolmandikule – positiivne areng. • Riigi järelevalve arstide tegevuse üle nõrk – probleemi teadvustati, aga sisuliselt midagi ette ei võetud.

10. Patsiendid ostavad piirhinnast kallimaid ravimeid (1)

11. Patsiendid ostavad piirhinnast kallimaid ravimeid (2) • Tabel kajastab vaid väikest hulka diagnoose (ei sisalda näit hüpertensiooni) • Poole aasta jooksul kulutasid patsiendid 3,4 miljonit eurot rohkem kuna ostsid piirhinnast kallimaid ravimeid. • Põhjused: • Arstide tegevus; • Patsientide vähene teadlikkus; • Apteegis pole odavat ravimit alati saada. (Ravimiameti järelevalve)

12. Piirkondlikud erinevused väljaostmises (perearstide retseptid)

13. Müügilubade menetlemine ja ravimite lisamine soodusnimekirja Müügilubade menetlemine • EL menetluste tähtaegadest peetakse kinni • Riiklik protseduuri puhul ületatakse menetlusaega kolmekordselt Ravimite lisamine soodusnimekirja • Keskmiselt kestab protseduur uute toimeainete puhul 501 päeva (lubatud 180); • Aega pikendab ennekõike Ravimiameti seisukoha ootamine; • Problemaatiline on ravimi kulutõhususe hindamine ning ühiskonna kulude-tulude arvestamine; • Geneeriliste ravimite puhul peetakse ajast kinni.

14. Ravimid ja hinnad Eestis • Võrdlus teiste riikidega näitas, et • Eestis on ravimeid vähem • Eestis on ravimid kallimad kui sarnase arengutasemega riikides: 6,9%,17,4% ja 32,2% olid Eestis ravimid kallimad kui vastavalt Lätis, Leedus ja Slovakkias. Soomes olid hinnad 17,8% ja Rootsis 28,7% kallimad kui Eestis. • Võrdlus haiglaapteekidega näitas, et nemad ostavad ravimeid 10% odavamalt kui üldapteegid.

15. Konkurentsisituatsioon turul • Eestis on • Hulgimüügiturg sisuliselt kahe firma käes • Vaid 10% sõltumatuid apteeke • Riik teab, aga ei lahenda probleemi – võib olla lootusetult hilja. • Eesti ravimiturg on Euroopa kontekstis eriline: • Euroopas levinud nõue, et apteegi omanik peab olema proviisor; • Üldiselt on Euroopas jae-ja hulgimüük lahus (ka de facto); • Apteegiketid ei ole nii levinud; • Olulise turuosaga hulgimüüjaid on rohkem.

16. Riigi eesmärgid ja tegevus • Riik on seadnud eesmärgid: ravimite ohutuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine. • Aga kuidas? • Riigikontrolli hinnang oligi, et riigi tegevus soodusravimite hüvitamise korraldamisel olnud tulemuslik. Ja seda kõikide eespool nimetatud probleemide tõttu.

17. Soovitused – mida võiks teha teistmoodi? • Ilmselged soovitused – täita seadusi ja ülesandeid!!! • Menetlustähtaegadest kinnipidamine • Järelevalvetöö tõhustamine • Tulevikku vaatavad soovitused: • Ravimite lisamisel soodusnimekirja kaaluda ja hinnata ühiskonna kulusid-tulusid laiemalt; • Viia sisse nõue, et apteegis peab isik nägema nimekirja kõikidest sama toimeainega ravimitest, nende hinnast (soodustusest jne); • Luua tingimused, et ravimeid tahetaks rohkem Eestis turule tuua, kasutada cost-sharing võimalusi. • Luua ja viia ellu ravimipoliitika, uurida ravimite mitteväljaostmise põhjuseid, koolitada osapooli; • Muuta seadust selliselt, et hulgimüüja ei saaks ka kaudselt mitte apteegi omanik olla.

18. Tänan Küsimusi?