Download
1 / 19
190 likes | 444 Views
Linuxi lühitutvustus. Vaba tarkvara I, 2. loeng. Mis ta siis on?. Tegelikult võib Linuxi all mõista 2 eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa – kernel ehk tuum
E N D
Linuxi lühitutvustus Vaba tarkvara I, 2. loeng
Mis ta siis on? • Tegelikult võib Linuxi all mõista 2 eri asja: • Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini • Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa – kernel ehk tuum • Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus • Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks) • Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente)
Autor ja põlvnemine • Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is) • Peamised eellased: • Unix • Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid) • Andrew S. Tanenbaumi Minix – otsene eeskuju ja motiveerija
Linux on Linux on Linux... • Windows: 3.1, 95, 98, NT, ME, 2000, XP, 2003 • Windowsi võiks võrrelda valmis mänguasjaga, Linuxit aga Legoga – igaüks võib teha valmis erineva asja (kuna litsents seda ei piira) ja levitada seda (ka raha eest) • Distributsioonid ehk distrod – aktiivselt arendatavaid distrosid on üle 200! Igal distrol ka eri versioonid. vt. http://www.distrowatch.com • Distro: tüüpiliselt kernel, GNU utiliidid jm. süsteemitarkvara ning rakendused
Suuremaid distrosid • Red Hat – kauaaegne liider, praegu suunab põhijõu tasulisele Red Hat Enterprise Linuxile • Fedora – Red Hati abil arendatav vaba Linux • Mandrake – prantslaste tehtud, kontoritööle ja algajatele suunatud distro. Hea eesti keel. Kogu- konnapõhine variant + mitu äripaketti • SuSE – saksa suuremahuline kommertsdistro, sobib algajatele • Debian – täiesti vaba ja kogukonnapõhine, miinuseks on keerukus ja mahajäämus
CD-Linuxid • Saab käivitada otse plaadilt – hea variant Linuxi katsetamiseks (ei mõjuta kõvakettal olevat infot) • Näited: • MandrakeMove • Knoppix • NordisKnoppix • Gnoppix
Fedora Core 1 • Red Hati firma 2003. aasta otsuse tulemus • Senine Red Hat Linux (viimane versioon oli 9) asendus kogukonnapõhise Fedora ja ärikeskse Red Hat Enterprise Linuxiga (tasuline, kuid juba on olemas ka vaba alternatiiv White Box Linux). • Sisaldab ainult vaba tarkvara, kavandatud ilmumissagedus 2-3 versiooni aastas • Saadaval ainult võrgu kaudu (ei müüda) • Universaaldistro, sobib serverile ja töölauale
Miks valisime • distro üldotstarbelisus • põlvnemine Red Hatist, mistõttu vastavat kompetentsi on Eestis ilmselt kõige enam • suur hulk valmispakettidena saadaolevat tarkvara • orientatsioon vabale tarkvarale (vaba kättesaadavus, vähe litsentsiprobleeme) • korralikud multimeediavõimalused, s.h. 3D-graafika ATI ja nVIDIA videokaartidega • olemasolev (ehkki mitte piisav) eesti keele toetus, huvilistel on võimalik seda edasi arendada
Fedora kitsaskohad • Vaba distrona ei sisalda mitmeid mugavaid, kuid mittevabasid „jubinaid“ (soovi korral saab lisada) • Patendivaidluste tõttu ei toeta • NTFS-failisüsteemi – XP-ga kõrvuti saab installida, kuid andmeid vahetada mitte (ja XP kettaosa vähendamiseks tuleb kasutada nt. Mandrake'i plaati) • MP3-muusikastandardit (kasutab alternatiivset ogg-vormingut, mis on tegelikult efektiivsem) • MP3 toetuse lisamine on triviaalne (1 paketi juurdeinstallimine), NTFS lisamine aga keerukas
Windows ja Windows • Windowsi puhul on süsteem ja graafiline keskkond kokku ehitatud, käsurea kasutamiseks on omaette rakendus (Command prompt) • Linuxi puhul sarnaneb ülesehitus Windows 3.1 omaga – süsteem ja kasutajaliides on eraldi. Lisaks eristatakse Linuxi puhul akendeliidest (X, ka X-windows) ja kasutajakeskkondi. Lisaks saab viimaste puhul kasutada eri teemasid. • Seega võivad kaks Linuxi arvutit pakkuda teine- teisest üsna erinevaid töökeskkondi.
Linuxi kasutajakeskkondi • GNOME • KDE • XFCE • Blackbox • Fluxbox • Windowmaker • IceWM • FVWM
GNOME • GNU Object Model Environment – arendatakse Vaba Tarkvara Fondi toel, loodud 1997 vastukaaluna esialgu mittevaba litsentsiga KDE-le. • Värskeim versioon 2.6 (Fedora 1-l 2.4) • Võrreldes KDE-ga pastelsema ja plastilisema välimusega • Red Hati ja Fedora vaikimisi keskkond
KDE • K Desktop Environment • Viimane versioon 3.2.1 • Sai alguse Matthias Ettrichi projektina, eeskujuks Unixi CDE (Common Desktop Environment) • Algul norralaste Troll Techi Qt-teekidel, mis pole vabad - vastukaaluks luuakse GNOME. 2000. aastal lastakse Qt vabaks, kisa lõpeb • Praegu kaks suht sõbralikult võistlevat süsteemi – Fedora kasutab ühist Bluecurve-teemat
Linuxi failisüsteem • Sama üldkuju (puu), kuid rühmitab täiesti teistel alustel kui Windows • Rühmitatakse vastavalt otstarbele (käivitusfailid, häälestusfailid, draiverid ... ) – Windows rühmitab vastavalt kuuluvusele (Windows, MS Office, Corel ... ) • Range kasutajaõiguste süsteem, mis võib esmapilgul ka kasutaja vabadust piirata. Enamasti on sel aga mõte sees.
Peamised kataloogid • / - juurkataloog (nagu Windowsi C:\) • /usr – programmifailid (umbes nagu Program Files) • /bin, /sbin, /lib – süsteemifailid (nagu Windows) • /etc – häälestusfailid (~ Windowsi register) • /mnt – haakekataloog (diskett, CD-lugeja) • /var – erinevad serveri- ja häälestusfailid • /home – kasutajate failid
Esialgu... • ... tegutseme ainult oma kataloogis! • Hiljem õpime kasutama administraatorirezhiimi ja muutma ka süsteemseid parameetreid • Töökeskkonna lihtsam kohandamine (menüüvalik Preferences) on võimalik ka tavakasutajana, mõni asi (näiteks kellaaja muutmine) eeldab aga administraatoriõigusi
