150 likes | 527 Views
TINGMÄRGID ORIENTEERUMISJOOKSU KAARTIDEL. Reet Mutso 2010. Õppematerjal gümnaasiumi õpilastele. Järgnevalt on toodud orienteerumiskaardil kasutatavad tingmärgid koos kasutamist ja joonestamist abistavate selgitustega. Tingmärgid jagunevad seitsmesse kategooriasse:
E N D
TINGMÄRGID ORIENTEERUMISJOOKSU KAARTIDEL Reet Mutso 2010 Õppematerjal gümnaasiumi õpilastele
Järgnevalt on toodud orienteerumiskaardil kasutatavad tingmärgid koos kasutamist ja joonestamist abistavate selgitustega Tingmärgid jagunevad seitsmesse kategooriasse: reljeef– kaardil pruuni värvi kivid ja kaljud – must ja hall värv vetevõrk ja sood – sinine värv taimestik – kollane ja roheline värv rajatised – musta värvi tehnilised tingmärgid – mustaja sinist värvi rajamärgid – violetsed
RELJEEF Põhihorisontaal – joonte standardne lõikevahe on 5 m Juhthorisontaal – iga viies põhihorisontaal- joon peaks olema kujutatud juhthorisontaalina Abihorisontaal – kasutatakse reljeefist parema ülevaate saamiseks kohtades, kus seda pole võimalik teha põhihorisontaalidega Langujoon – näitab kaardil maapinna langemise suunda
Lohk ja väike lohk – looduslik lohk läbimõõduga 2 m, sügavus vähemalt 1m Küngas. Väike tipp – tingmärk ei tohi kokku puutuda horisontaaliga Järsak – ümbritsevast selgelt eristuv äkiline maapinna kõrguse muutus (karjäär) Pinnasevall – minimaalne kõrgus 1 m Auk ja ebatasane pinnas Reljeefi pisiobjekt – kasutatakse väikeste reljeefi eriobjektide tähistamiseks
KIVID JA KALJUD Ületamatu kalju – ulatudes vette nii, et läbipääs kallast mööda ei ole võimalik Kivi – kasutatakse kuni 1m kivide tähistamiseks Suur kivi – eriti suur ja maastikul hästi nähtav kivi Kivine ala (kivikülv) – kivide tihedust näitab kolm- nurkade tihedus Kivide grupp (kivihunnik) – kivide ühekaupa kaardistamine ei ole võimalik
VETEVÕRK JA SOOD Järv ja jõgi – must joon teavitab, et veekogu ei ole läbitav, koolmekohtadel joon katkestatakse Lai (ületatav) kraav – miinimumlaius 2m Kitsas kraav – ebamäärane, kus vett on ajuti Kitsas sooriba, nire – laiusega alla 5 m Ületamatu soo – ületamatu, võistlejale ohtlik Soo – ületatav soo, mille piirid on selged Soostuv pinnas – ületatav, kuid ebaselge piiriga, hooajati kuiv või üleminekuga kuivaks maaks Tiik ja veeauk Kaev ja allikas
TAIMESTIK Avatud ala – haritav maa, põld, niit, muru jne. hea joostavusega ilma puudeta ala Avatud ala – üksikute puudega, hästi joostav Poollage ala – kanarbik, nõmm, raiesmik, istandik puude kõrgusega kuni 1 m Viljapuuaed – istutatud viljapuude või põõsastega ala Haritav maa – maa, mis on hooajaliselt ületamatu põllukultuuride kasvu tõttu Selge haritava maa piir Selge kõlvikupiir või piir eri metsaliikide vahel Ebaselge kõlvikupiir – kõlviku muutust näitab tingmärgi värvi vahetumine
RAJATISED Maantee – laiusega 3 kuni 5 m Tee – sõidetav iga ilmaga Metsatee – katteta või halvasti hooldatud tee Jalgtee – selgelt märgatav lai jalgrada Jalgrada – väike rada või ajutine metsatee Siht – selgelt eristatav 5 m laiusega siht Nähtav radade hargnemine – jooned on koos Ebaselge radade hargnemine Raudtee – ka trammitee Elektriliin – ka köisraudtee või suusatõstuk Aed – puidust või traadist aed kõrgusega 1,5 m Kiviaed või kivimüür
Mets – hästi joostav Mets – aeglaselt joostav, tihedate puudega ala Alusmets – aeglaselt joostav tiheda alusmetsa, kuid hea nähtavusega ala (sõnajalad, kanarbik) Mets – raskelt joostav tihedate puudega ala Alusmets – raskesti joostav, kuid hea Nähtavusega ala Taimkate – väga raskesti joostav mets, Läbipääsmatu ala Taimestiku pisiobjekt – kaardil peab olema toodud märgi seletus (näiteks: puu või põõsas)
Hooned Asustatud ala – hoovid ja muud õuealad. Kui ehitisi ei kajastata, kasut. musta püstviirutust Püsiv jooksukeelu ala – jooksmiseks keelatud ala Varemed Lasketiir Haud – üksik haud. Surnuaeda tähistatakse mitme kindla vahemaaga haua tingmärgiga Suur torn ja väike torn Kupits, mälestusmärk ja söödasõim
TEHNILISED TINGMÄRGID Tehnilised tingmärgid on tähtsad mitte ainult orienteerumiskaartidel, vaid kõikidel topograafilistel kaartidel Magnetilise põhja suuna jooned – kantakse kaardile näitamaks põhja suunda. Joonte vahemaa 1:15 000 kaardi mõõtkavas on 33.33 mm, mis tähendab 500 m looduses. Kui kaardil on väga vähe sinise värviga kujutatavaid objekte, võib joonte värvina kasutada ka sinist värvi. Kõrgusarvud – kasutatakse andmaks maastiku kõrguste erinevustele kaudset hinnangut
RAJAMÄRGID Start – näidatakse võrdkülgse kolmnurgaga, mille üks nurk on suunatud esimese KP poole Kontrollpunkt (KP) – kujutatakse ringidena, Keskkoht näitab punkti täpset asukohta KP number – paigutatakse KP lähedusse nii, et ta ei varjaks vajalikku infot KP ühendusjoon – kui KP tuleb läbida kindlas järjekorras Tähistatud lõik – näidatakse kaardil kriipsjoonega Finiš – tähistatakse ühte keskpunkti tsentreeritud topeltringiga Esmaabipunkt ja joogipunkt
MÕÕTKAVA Levinumad kaardimõõdud: 1: 5000 on, et 1 cm kaardil = 50 m maastikul 1: 10 000 on, et 1 cm kaardil = 100 m maastikul 1: 15 000 on, et 1 cm kaardil = 150 m maastikul OKAS PÄKKA !!! www.orienteerumine.ee