180 likes | 489 Views
Koolivõrgust Kalle Küttis. 11. aprill 2012. Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset :.
E N D
KoolivõrgustKalle Küttis 11. aprill 2012
Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset: Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses.
Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid • kõrge õppe kvaliteet • võrdne kättesaadavus piirkonniti • süsteemi tõhusus Just selles järjekorras. Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.
Riigieksamite keskmine hinne (2006 – 2009) olenevalt gümnaasiumiastme suurusest
Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud 2008-2011
Valikuvabadus: Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud 2008-2011.Lõpetajate arv, osakaal, lõputunnistuse keskmine hinne.
Koolide arv vastavalt õpilaste arvulegümnaasiumiastmes 2011/2012Statsionaarne õppevorm
Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011-2026 sünnistatistika põhjal
Klassi täitumus -26%
HTMi järeldused edasiste poliitiliste konsultatsioonide jätkamiseks • Otsus gümnaasiumivõrgu kohta peab sündima kiiresti, I poolaasta jooksul. Korrastamiseks tuleb jätta 3aastane üleminekuaeg. • Gümnaasiumide puhul lähtutakse mudelist, kus on võimalik avada 3 paralleeli; suuremates linnades on otstarbekas 5 paralleeli. Seatakse eesmärgiks põhikooli ja gümnaasiumi institutsionaalne lahutamine. • Gümnaasiumihariduse ja gümnaasiumivõrgu eest peaks vastutus lasuma riigil. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku kujundatakse koordineeritult, ühtsete põhimõtete järgi ning soodustatakse nendevahelist koostööd. • Keskse tähendusega on tugevate, kvaliteetset ja valikuterohket haridust pakkuvate gümnaasiumide väljaarendamine maakonnakeskustes, üldjuhul riigigümnaasiumidena.
HTMi järeldused edasiste poliitiliste konsultatsioonide jätkamiseks • Riigi tasemel õppekohtade jaotust gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel ei kehtestata. • Põhikoolis võetakse erilise tähelepanu alla kutse- ja karjäärinõustamine ning suurendatakse põhikoolijärgsete õppekavade valikut kutseõppeasutustes. • Ühtset lävendit gümnaasiumi astumiseks ei kehtestata, see jäägu kooli otsustada sõltuvalt õppesuunast. • Gümnaasiumivõrgu korrastamise põhiseisukohad peaksid kajastuma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.