460 likes | 785 Views
Eesti perede elukvaliteedist. Ene-Margit Tiit Eesti Koostöö Kogu, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Sotsiaalministeeriumi seminar Eesti elu kvaliteet Euroopa võrdluspildis 4. november 2008. Sisukord. Elukvaliteedi mõiste Eesti pered Perede elukeskkond Perede materiaalsed võimalused
E N D
Eesti perede elukvaliteedist Ene-Margit Tiit Eesti Koostöö Kogu, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Sotsiaalministeeriumi seminar Eesti elu kvaliteet Euroopa võrdluspildis 4. november 2008
Sisukord • Elukvaliteedi mõiste • Eesti pered • Perede elukeskkond • Perede materiaalsed võimalused • Perede söögitavad • Perede rahulolu
Mis on elukvaliteet? • Elu kvaliteedi mõõtmine ja hindamine on tänapäeva arenenud maade sotsiaaluuringutes olulisel kohal. Elu kvaliteeti on määratlenud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kui inimese subjektiivset hinnangut oma positsioonile elus tema väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega (World Health Organisation, 1993). • WHO koostas ka küsimustikud elukvaliteedi mõõtmiseks WHOQOL-100 ja selle lühendatud, 26-st küsimusest koosneva variandi WHOQOL-BREF, mis on ka Eestis kasutusele võetud.
Elukvaliteet on mitmedimensionaalne näitaja. WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni: • Füüsiline tervis (seisund); • Psühholoogiline seisund; • Sotsiaalsed suhted • Elukeskkond.
Nelja dimensiooni abil kirjeldab elu kvaliteeti ka Ruut Veenhoven (2001):
Erinevate käsitluste (aga neid on palju) puhul on ühine mõõta elukvaliteedi jaoks oluliste tunnustena • elukeskkonda (mõistes sellena looduslikke ja majanduslikke tingimusi), • sotsiaalset keskkonda (võrgustikku, inimsuhteid); • tervist ja eluvõimet.
Rääkides perede elukvaliteedist on võimalik ilma eriuuringuteta mõõta eeskätt elukeskkonda ja majanduslikku toimetulekut ning arvestada perede endi rahulolu hinnanguid.
Eesti pered • Kuidas määratletakse pere? • Statistilised andmed perede kohta • Perede jagunemine suuruse ja koosseisu järgi
Eesti pered • Käsitleme siin perena leibkonda, st ühisel aadressil elavaid ja ühise eelarve ja/ või toidukasutusega seotud inimeste rühmi. Leibkonna koosseisu määrab, arvestades esitatud määratlust, leibkond ise (viitisik). Leibkonnaks loetakse ka üksi elavat inimest. • Kuigi leibkonna määratlus ei eelda selle liikmete sugulus- ja partnerlussuhteid, sisaldab enamus leibkondi nn tuumikperet, so vanemat/vanemaid koos lastega, abielu- või vaba-abielupaari.
Andmed • Käesolevas ettekandes kasutatakse Statistikaameti Leibkonna eelarve uuringu andmeid aastatest 2003—2007, kokku 23 330 leibkonda 61 655 liikmega. • Andmeid kaalutakse nii, et need kajastavad kogu elanikkonda. • Keskmine leibkonna suurus Eestis oli vaadeldaval perioodil 2,35 inimest.
Üksiku täiskasvanu peredest moodustavad suure osa üksikpensionärid, sh valdavalt naised; • Lasteta paarid on enamasti keskealised või ka pensioniealised • Muud pered on valdavalt mitme põlvkonna tuumikpered, st vanemad täiskasvanud (üle 16-aastaste) lastega või ka keskealine paar või üksik koos vanema põlvkonnaga
Perede elukeskkond ja selle muutus • Kuidas elasid Eesti pered aastail 2003—2007 • Missugused muutused toimusid elutingimustes? • Kuidas elavad erinevat tüüpi pered?
Elamistingimuste muutus 5 aasta jooksul • Talumajad: suurenemine 3%; • Ridaelamud: suurenemine 4%; • Kortermajad: suurenemine 2%; • Eramud: vähenemine 9% • Kaheperemajad: vähenemine 2% • Ühiselamud: vähenemine 1% • Muud: vähenemine 90%
Muutused aastail 2003—2007 • Lauatelefonist on loobunud 8% vastanud peredest; • 5% leiab, et eluruumi kvaliteet on paranenud; • 20% on mingis mõttes paranenud mugavused (nt lisandunud soe või külm vesi, pesemisvõimalused, sh saun, WC). • Märkus: tegemist ei ole paneeliga, vaid võrreldakse üldkogumi hinnanguid
Tähelepanuväärne on, et lasterohked pered elavad märksa sagedamini talus, aga ka eramus; • Seevastu 1 ja 2 lapsega pered elavad talus harva; • Üksikvanemad elavad üldjuhul kortermajas; • Ühiselamutes elavad valdavalt üksikud. Kuid isegi nemad võrdlemisi harva.
Lasterikastel peredel napib ruumi ja tube; • Peredes, kus on ainult üks töötaja, on elamistingimused halvemad; • Eakatel on väga palju või palju ruumi; • Ruumipuudust pole ka üksikvanema peredel; • Eakad hindavad eluruumi kvaliteeti kõrgelt (võimalik, et subjektiivne). • Keskmiselt hinnatakse eluruumi kvaliteeti heaks.
Perede materiaalsed võimalused • Sissetulekute struktuur • Sissetulekud leibkonnatüüpides • Kulutuste struktuur • Toidukulutused
Keskmiselt moodustab perede sissetulekutest (leibkonnaliikme kohta) ca 60% palk, ca 25% pension ja kuni 5% laenud; muude sissetulekukomponentide osa piirdub 1—2%ga
Järgmisel slaidil on eritüüpi leibkondade per capita (pc) nominaalsissetulekute dünaamika 5 aasta jooksul. • Kõrgeima pc sissetuleku tagab tööealiste ja töötajate kõrge osakaal leibkonnas. • Eriti madal on pc sisetulek ühe leivateenijaga lasterikastes ja töötajateta lastega peredes
Perede kulutused • Toidukulutused • Muud kulutused
Lisatud tulpdiagrammist ilmneb, et otstarbekas oleks toidukulutusi arvestada vastavalt tarbimiskaaludele, sest ilmselt on suuremate, sh eriti lastega perede pc toidukulutused suhteliselt väiksemad.
Üldine kulutuste tase leibkonniti on päris heas korrelatsioonis toidukulutuste tasemega; • 2 töötava täiskasvanuga peredes on kulutused üldiselt suuremad kui 1 töötava täiskasvanuga peredes, suurim on erinevus transpordikulutustes; • Eluasemekulutused on kõrged väikestes peredes; • Eakate peres on kulutused rõivastele, sidele, vabale ajale ja transpordile madalad; • Lastega peredes on kõrgeimad vaba aja kulutused; • Eakate peres on kõrgeimad tervishoiukulutused
Kulutuste struktuuri dünaamika (2003—2007) • Kulutuste nominaalkasv oli vaatlusperioodil ca 70%, kusjuures THI kasv samal ajal oli 20%. Seega reaalkulutused valdavalt kasvasid märgatavalt. • Suurim kasv oli pakettreiside osas (üle 6 korra), suurenesid kulutused transpordile (125%), rõivastele (70%), majatarvetele (70%), isikuhooldusele (50%), vabale ajale (80%), restoranidele ja kohvikutele (üle 2 korra) reaalsummadena. • Toidukulutuste reaalkasv oli ca 27%, seega toidu osatähtsus kulutuste paketis langes.
Perede subjektiivne rahulolu • Toimetuleku hinnangud • Võrdlus varasema majandusliku olukorraga
Kokkuvõte • Viimase viie aasta jooksul on Eesti perede elukvaliteet paranenud niihästi elukeskkonna kui ka majandusliku toimetuleku poolest. • Pered on muutusi tajunud, suurenenud on rahulolu ja võrdlused varasema ajaga kinnitavad elujärje paranemist