1 / 21

EESTI ÄRKAMISAEG

EESTI ÄRKAMISAEG. EESTI ROMANTISM Koostanud Maris Sinka, täiendanud Anneli Oidsalu. Rahvusliku liikumise eeldused. 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.

saki
Download Presentation

EESTI ÄRKAMISAEG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Koostanud Maris Sinka, täiendanud Anneli Oidsalu

  2. Rahvusliku liikumise eeldused • 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. • 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. • 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. • Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. • Tekkis eestikeelne ja -meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.

  3. ÄraTUS • Ärkamisaja tulekut kuulutas Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: “Tere, armas eesti rahvas...” Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht

  4. ajakirjandus • Tänu eestikeelse ajakirjanduse tekkele levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. • Olulisemad ajalehed: J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R. Jakobsoni Sakala. Sakala esinumber (1878)

  5. Ärkamisaja ühisüritused

  6. Palvekiri tsaarile • 1864. aastal esitati tsaar Aleksander II-le palvekiri, milles sooviti kaitset baltisaksa mõisnike omavoli vastu ning maarahva olukorra parandamist. • Kirja aitas üle anda nn Peterburi patriootide ring, mida juhtis kunstnik Johann Köler. Tsaar Aleksander II

  7. Laulu- ja mänguseltsid • Kultuurielu elavnes tänu laulu- ja mänguseltsidele. • Olulisimad seltsid olid Vanemuine Tartus (1865) ja Estonia Tallinnas (1865). • Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944.

  8. laulupeod Rahvusliku liikumise kõrghetkeks kujunenud esimene üldlaulupidu toimus 1869. a. 18.-20. juunil Tartus. Laulupeo korraldasid J. V. Jannsen ja Vanemuise selts. I üldlaulupidu oli pühen-datud pärisorjusest vabane-mise 50. aastapäevale. Pildil rahvas 1879. aasta II üldlaulupeol Tartus.

  9. I üldlaulupidu • Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts Vanemuine eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. • Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. • Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu – Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. • Esimest korda  kanti ette “Mu isamaa mu õnn ja rõõm” (sõnad J.V. Jannsen, viis Fr. Pacius) • JUHID: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander  Saebelmann-Kunileid • Osavõtjatena saabus Tartusse 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit: 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat • Pealtvaatajaid oli umbes  15 000.

  10. Eesti kirjameeste selts • Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus 1872-1893. • Tegevusalad: eesti keele korraldus, uue kirjaviisi propageerimine, rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine. • EKmS-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada. • EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907-1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus

  11. aleksandrikooli rajamine • 1860. aastal algatasid Viljandimaa talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. • Kooli nimeks pidi saama Aleksandrikool pärisorjuse kaotanud keisri järgi. • Ülemaalisel korjandusel koguti kooli asutamiseks 100 000 rubla. • Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks valiti Jakob Hurt. • 1880. aastatel alanud venestusajal asutasid ametivõimud rahvalt kogutud rahaga Põltsamaa lähedal venekeelse linnakooli, kus õpetati paar tundi nädalas erandlikult ka eesti keelt. Aleksandrikooli hoone

  12. Rahvusliku liikumise juhid

  13. Johann voldemar jannsen1819-1890 • Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja: Perno Postimees (1857-1863), Eesti Postimees (1864-1880) • Vanemuise seltsi asutaja • I üldlaulupeo korraldaja • Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnade autor (esiettekanne I laulupeol) • Mõiste “eestlased” kinnistaja • Esindas konservatiivset suunda, toetus baltisakslastele.

  14. Ärkamisaja tegelasi All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske

  15. Carl robert jakobson 1841-1882 • Esimene eesti poliitik, radikaalse suuna esindaja, toetus venelastele. • Tema Vanemuise seltsis 1868. ja 1870. a peetud kolm isamaakõnet esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse. • Asutas ajalehe Sakala (1878-1882). • Kirjutas eesti koolidele õpikuid: “Kooli lugemise raamat” (1867) jt. • Oli põllumajanduse arendaja, pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele, pidas Kurgjal talu. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson

  16. Jakob hurt 1839-1907 • Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht. • Pidas olulisimaks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. • Pidas I laulupeo kõne, milles tähtsustas üldise hariduse levikut rahva seas. • Oma üleskutsega “Paar palvid” algatas rahvaluule suurkogumise 1888. a. • Rahvalaulude trükis avaldamisega (“Vana kannel”) pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele. • “Kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt.”

  17. romantilisi kirjanikke

  18. Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 • Folklorist ja etnoloog • Rahvavalgustuslik kirjandus • Allegooriline satiir “Reinuvader Rebane” (1850) • Rahvaraanat “Kilplased” • “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866) • “Kalevipoeg” (1857-1861; 1862) • http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/ Kreutzwald haige Faehlmanni voodi ääres

  19. Lydia koidula 1843-1886 • Eesti esimene naisajakirjanik • Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema “Saaremaa onupoeg” 1870. aastal Vanemuise seltsis • I eestikeelne algupärane näidend “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola” (1871) • Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja • Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja “Emajõe ööbik” (1867) • Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”, “Eesti muld ja eesti süda” jt • http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMnRoSU&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt62no&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M&feature=related Reinhold Sachkeri portree Lydia Koidulast

  20. Teisi luuletajaid MIHKEL VESKE 1843-1890 FRIEDRICH KUHLBARS 1841-1924 ADO REINVALD 1847-1922 • Keeleteadlane ja luuletaja • Luuletusi: “Kodumaa”, “Ilus oled, isamaa!” • http://www.youtube.com/watch?v=sHg9pm0Ii-Y&feature=related (alates 2. minut) • Talunik ja luuletaja • “Kuldrannake”, “Müts maha!” • http://www.youtube.com/watch?v=4qR3L4bVE18 • Õpetaja ning luuletaja • “Vanemuine” • http://www.youtube.com/watch?v=0IjNhEr04_k

  21. Eduard bornhöhe 1862-1923 Ajaloolised jutustused: • “Tasuja” (1880), seotud Jüriöö ülestõusu sündmustega 1343; • “Villu võitlused” (1890), samuti 1343. aasta sündmused; • “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893), Liivi sõja sündmused. Satiiriline jutustus “Tallinna narrid ja narrikesed”: “Kuulsuse narrid”, “Raha narrid”, “Armastuse narrid” http://www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ http://w%ww.youtube.com/watch?v=CWcy8up_bIg&feature=related

More Related