Download
1 / 27
290 likes | 768 Views
Karula Rahvuspark. ÜLDINFO. Väikseim rahvuspark – 112 km ² Mägede vanuseks u. 12 000 aastat Rahvuspark asub võru keelealal , võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm. Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala , loodi 1979. aastal
E N D
ÜLDINFO • Väikseim rahvuspark – 112 km² • Mägede vanuseks u. 12 000 aastat • Rahvuspark asub võru keelealal, võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm. • Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala, loodi 1979. aastal • Idee rahvuspargi loomiseks: Eestimaa Looduse Fondi analüüs ja Eesti Loodusuurijate Selts
TEKE • Mandrijää liikumisel tekkis Võrtsjärve ja Hargla orundi jääkeele vahel väheliikuva jääga ala • Selle sulamise tulemusel jäi maha jää poolt kaasa toodud ja töödeldud materjal kõige kummalisemates vormides • Nii tekkisid Mähkli lamedad künkad, jääpanga sulamisnõod Koobassaares ja Ähijärvel, Lülle- ja Haukamäe platootaolised nõlvad jm.
ÕPPERAJAD • Kokku rajatud kolm õpperada • Peräjärve metsarada tutvustab loodusmaastikke • Tornimäe matkarada viib läbi vanade pärandkultuurmaastike • Lüllemäe külarada näitab huvilistele vana kihelkonnakeskuse ja nüüdse vallakeskuse iseloomulikumaid paiku
MAASTIK • Domineerivad kultuurmaastikud: niidu- ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega • Kõrgeim mägi on Tornimägi – 137,8 m • Absoluutsete kõrguste vahe 70 m (68-138 m) • Suurem osa territooriumist 75-100 m kõrgusel üle merepinna • Üle 40 järve – suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv
MAASTIK • Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast • Metsatüüpidest enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, ka rabametsad. Lubjarikkal moreenil sürjametsad. • Levinud Lõuna-Eestile iseloomulikud paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud • Rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%
TAIMESTIK • Leitud 431 erinevat soontaime • Puu- ja põõsarinde liike 38 • Puhma-rohurinde liike 393 • 140 samblaliiki
SEENED • Hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas jm. • Esmaleidudeks Eestis osutusid mitmed tindikuliigid ja harisirmik • Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol
PUTUKAD • Leitud 13 liiki kimalasi • On teada 9 kuklase esinemine, neist kaitsealused palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane • Tugev palukuklaste kolooniakompleks • Putukate elutingimused otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega • Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine
KALAD JA JÕEVÄHK • Kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid • Kokku leitud 21 liiki kalu • Levinumateks ahven, särg, haug, koger, linask • Veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: hink, võldas ja vingerjas • Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid alles jäänud vähestesse järvedesse
LINNUD • Registreeritud 157 linnuliiki • Kindla pesitsejana registreeritud kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg • Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis • Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine • Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis jm.)
IMETAJAD • Registreeritud 42 liiki imetajaid • Kaitsealused liigid: põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv ja pargi-nahkhiir • Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves • Väikeimetajatest tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav • Karula on sobiv elupaik koprale
