1 / 43

Vilsandi Rahvuspark

Vilsandi Rahvuspark. Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007. Vilsandi Rahvuspargi asukoht. Mõned pidepunktid linnukaitseala ajaloost. 1906 – Vilsandi tuletorni ülemaks saanud Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel

fidelina
Download Presentation

Vilsandi Rahvuspark

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vilsandi Rahvuspark Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

  2. Vilsandi Rahvuspargi asukoht

  3. Mõned pidepunktid linnukaitseala ajaloost 1906 – Vilsandi tuletorni ülemaks saanud Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel 1909 – rentis Artur Toom Kihelkonna kirikuõpetajalt 6 kaljusaart, et tagada neil pesitsevate merelindude rahu 1910 – 14. august moodustati Vaika merelindude kaitseala 1921 – asutati Kuusnõmmele bioloogiajaam 1957 – loodi Vaika Riiklik Looduskaitseala 1971 – suurendati Vaika looduskaitseala ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks 1993 – loodi Vilsandi Rahvuspark

  4. Artur Toom – linnuriigi looja • Sünd: 05.01.1884. aastal Saaremaal Kihelkonnal • 11-aastasena asus ema ja võõrasisaga elama Vilsandi tuletorni • Väikese poisina valmistas lindudele pesakohti, käis linde vaatlemas väikestel linnusaartel • Õppis Peterburis raudteekoolis • 1906. a alates Vilsandi tuletorni ülem • 1909. a keelas Vilsandi rahval linnumunade korjamise ja hakkas linnupesi kaitsma • 1914. a I maailmasõja puhkedes määrati ta Vilsandi sõjaväelise vaatluspunkti ülemaks. Tegi miine kahjutuks ja tühjadest miinikestadest ehitas lindudele eluasemeid

  5. Artur Toom – linnuriigi looja • 1917. a langes Vilsandi ühes Saaremaaga Saksa okupantide kätte. Okupandid sõid munad ja linnud, lõhkusid nende pesad • 1921. a õppis Tartu Ülikooli juures meteroloogiat, ornitoloogiat, kalandust, lindude prepareerimist jne • 1922. a aitas Artus Toom asutada Kuusnõmme bioloogiajaama • 1926. a alustas muuseumi rajamist • 1930. a lõi koos abilistega Saarte Looduskaitse Seltsi

  6. Linnuhotellid alumisel Vaikal

  7. Artur Toom – Vilsandi linnukuningas • A. Toomi sooviks oli, et looduskaitse saaks ”tõsiseks ja tarvilikuks asjaks”. • Talle meeldis igal võimalusel “lindude üle kõnet pidada”. • A. Toom: “Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks…” Artur Toom

  8. Vilsandi Rahvuspark • Pindala 23 880 ha (valdav osa rannikumeri, vaid ⅓ maismaad) • Kuulub Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitsealasse • Eesti kõige merelisem rahvuspark • Rahvuspark täidab rahvusvahelisi konventsioone ja osaleb looduskaitsealases koostöös • 1994. a alates tegeldakse integreeritud seirega rahvusvaheliste koostööprogrammide raames

  9. Rahvuspargi põhieesmärk: …kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit.

  10. Vilsandi Rahvuspargi loodus • Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik • Pikk rannajoon, madalad lahed, väikesaared, soostunud ja metsased alad loovad soodsaid tingimusi nii haude kui ka läbirändavatele liikidele • Kevadeti pesitseb 114 linnuliiki, pehmetel talvedel talvitub nendest üle 70 liigi • Rikkalik taimestik – ligi 600 taimeliiki, osa väga haruldased • Pehme, mereline kliima • Levikuteede rohkus • Paepealne mullastik • Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima arvukalt hallhülgeid

  11. Rahvuspargi inimasustusest • Rahvuspargi kõrgematel aladel on kalmeid ja neoliitikumi küla ase (vanus 4000 a) • 16. saj. pärinevad esimesed mõisaehitised • 19. - 20. saj. väga tihe inimasustus • Rannakultuuriga seonduvad tuletornid, rannalautrite paigad, kiviaiad, pukktuulikud

  12. Asub Lümanda ja Kihelkonna vahel (3,5 km Kihelkonnast) Keskajal kandis nime Kadfel, mis viitab kloostrile Mõis ehitatud 1488. – 1490. a (vanim Saaremaal) 1997. a alates Keskkonna-ministeeriumi Vilsandi RP külastuskeskus Õpperaja alguskoht Vilsandi RP keskus - Loona Loona mõis 1

  13. Õpperaja vaatamisväärsusi- numbrid tähistavad vaatluspunkte - vt. kaart

  14. 1952. – 53. a Vene sõjaväe poolt rajatud raudteetamm (praegu Karala maantee) Kuusnõmme küla: Kopli talus kirjanik Aadu Hindi noorpõlvekodu Veetehas “Saaremaa vesi” Peamine elatusallikas oli meri; põllutööd naiste, laste ja vanurite jaoks Raudteetammist Kuusnõmmeni 2 4 Kirjanik Aadu Hindi lapsepõlvekodu

  15. Vesiku jõgi 3 • Vesiku jõgi – üle 13 km pikk (Leedri külast Kiirassaare lahte • Jõeforell, luts, haug, jõesilm, jõevähk, kobras, taimi vähe Vesiku jõgi

  16. Kuusnõmme poolsaar • Kuusmõmme poolsaar ja metsad: • Palju haruldasi taimi: püstine hiirehernes, alpi võipätakas, silmjärvikas, luuderohi, käpalised • Looduslikul teel uuenenud mets; vaikne, lindude ja loomade meelispaik 1969. a tormi järel sirgunud männimets

  17. Kuusnõmme mõis 6 • Kuusnõmme mõis • Asutati 16. saj. II poolel • 1922. a alates TÜ bioloogiajaam • Esimene juhataja Johannes Piiper • II maailmasõja järel vene sõjaväe asukoht • 1951. a alates Saaremaa Metsamajandi asukoht • 1984. a peamaja hävis kahjutules Kuusnõmme mõisa allee

  18. TÜ metsakaitse- istandused 7 • TÜ metsakaitse- istandused • Võõrpuuliikide introdutsioonikatsete keskus • 3 taimeaeda, kasvatati haruldaste ja võõrpuuliikide seemneid • Biogrupid metsades • Kokku 250 võõrpuuliiki, tänapäeval kohastunud ligi 80 liiki • Tuntuim nn “Ameerika mets” “Ameerika mets”

  19. Kuusnõmme linnutorn 8 • Kuusnõmme linnutorn • Ilus vaade Kihelkonna ja Kuusnõmme lahtedele, metsastele poolsaartele, väikesaartele • Hea linnuvaatluspaik Kuusnõmme linnutorn

  20. Vilsandi Rahudepealne Vanus ~300 a Kruus, liiv, madalad saarekesed, rändrahnud, kivid Saared: Käkimaa, Kala-, Rüpi-, Riinu-, Linde- ja Pritsurahu, Väike- Vilsandi jt. Hea sissejuhatus Vilsandi saareriiki Vilsandi Rahudepealne 10. Rahudepealne

  21. Käkisilm – ühendab Kuusnõmme lahte Kihelkonna lahega Süvendatakse pidevalt paadisõiduks Madala veega saab jalgsi läbi – viis minna Vilsandi saarele Talviti ei jäätu – hea paik veelindudele Kanal suvel 1 – 1,5 m sügav Käkisilm 9 Tee Käkisilma

  22. Veel üks võimalus Vilsandile sõiduks • Saarele minejad kasutavad sageli ka autosõitu

  23. Suur- ja Väike-Vilsandi

  24. Suurus idast läände 6,3 km, kohati 2,3 km lai Pindala ~ 9 km² Kaks osa: Suur- ja Väike-Vilsandi, nendevaheline ala on nn Vahemeri Lähim maaliline saar – Vesiloo Saare vanus ~2000 a Rannikud eriilmelised: põhjas-läänes dolomiitsed kaljurannikud ja lõunarannik madal, liivane Vilsandi saar 11 12

  25. “Ta on nagu kaljulaik meres, just nagu vanade kaptenite koduks. Siia kuuldub mere hingamist ja õhk on alati täis soolaseid puhanguid Seda võikski nimetada vanade kaptenite koduks” Jüri Parijõgi “Kevad kutsub” “Oleks mul võimalik, siis sõidaksin igal kevadel, kui lindude pesitsemine täies hoos, kord Vilsandi tuletõrjeülema merelindude riiki, […] sõidaksin siis paadiga kesk lindude häälitsemist ja askeldamist…” A. H. Tammsaare Kirjanikud Vilsandist

  26. Vilsandi saar 11 12 • 1994. a alates rahvusvahelise programmi raames kompleksed loodusvaatlused (taimestikus asetleidvad muutused, sademetega kanduvate saasteainete ringlus looduses) Marika Aumees metsaruutu selgitamas

  27. Vilsandi saar 11 12 • Rikkalik loomastik (metssiga, põder …) kährik Metskits Rebane orav halljänes

  28. Vilsandi saar 11 12 merikapsas • Pinnas paene • Iseloomulikud taimed: meripuju, sinerõigas, merihumur, randmalts… niidu-asparhernes valge kukehari verev kurereha nõmm-liivatee kollane kukehari

  29. Vilsandi saar 11 12 • Inimene on siin elanud üle 3 saj. • Inimese tegevust iseloomustavad: • Pikad kiviaiad • Pukktuulikud • Rannalautrid • Võrgukuurid • Taluhooned (ligi 2/3 neist II maailmasõja järgsel ajal hävinenud)

  30. Vilsandi saare olulised talud 11 12 • Tolli talu • Hollandi kapten Doll (1703. a) nim. tühja saare Felslandiks või Felseniks • Siin elas päästejaama töötaja Jaen Teär (1854 – 1925) – Saaremaa suurim meremees, laevaehitaja ja –omanik • 1997. – 2003. a - jaanalinnukasvandus Tolli talu jaanalinnud

  31. Vilsandi saare olulised talud 11 12 • Mändre talu • Endise kaugsõidukapteni talu • Siin elas Leo Aumees – Vaika Riikliku LK juhataja (1934 – 1973) ja Hans Soots – Vilsandi Riikliku LK direktor (1930 – 1981) Mändre talu

  32. Rajati 1970. a Avatud aastaringselt Looduslaagrite korraldamispaik Vilsandi saare bioloogiajaam 15 Saaremaa Looduse kooli õpilased viktoriini lahendamas

  33. Vilsandi tuletorn 16 • Saare suurim ehitis • Rajati 1809. a • Kõrgus 30,4 m • 8-korruseline • Tule plinkimine nähtav 18 meremiili ulatuses • 1972. a alates elektrivalgusel põhinev • Saaremaa vanim säilinud tuletorn • Urbsest dolomiidist Vilsandi tuletorn

  34. Vilsandi ilmajaam 16 • Vilsandi tuletorni lähistel Eesti vanim ilmajaam • 1865. a – esimesed meteoroloogilised vaatlused • Jälgitakse Eesti merelisemat kliimat • Aasta külmim kuu – veebruar (keskmine temperatuur -3,4 ºC) • Aasta kõige soojem kuu – juuli (keskmine temperatuur 16,3 ºC) • Kõige päikselisem koht Eestis (päikesepaistet keskmiselt 1900 h aastas, s.o. 43% võimalikust, päikeseta päevi vaid 93) • Äikest 12 päeval aastas, s.o. 2x vähem kui mandril

  35. Vaikad • 6 väikest avameresaart paarsada meetrit Vilsandist lääne pool • Need moodustavad: Mustpank ja Kullipank (madalad), Alumine, Keskmine ja Ülemine Vaika (kõrgemad; taimestikuga kaetud) ning Karirahu (madal; lainetega ümbritsetud) • Haruldased kaljusaared koosnevad biohermsest dolomiidist: mitu meetrit kõrged mügarjad kaljurahnud • Vaikad kerkivad keskmiselt 2,7 mm aastas • Haruldased taimed: taani merisalat, meripuju, läikiv kurereha, merikapsas • Palju linde eriti kevaditi: partlased, kajaklased, kormoranid • Koduks ~1000-le haudepaarile; u 20 liiki

  36. Vaikad • Harilik hahk – Vilsandi RP vapilind • Arktilised molluskitoidulised • Kõige rohkem Vaika saarte lindudest • Hakkas pärast jääaega Läänemere saartel pesitsema Harilik hahk

  37. Arvukad pesitsejad: randtiir… Harvaesinevad pesitsejad: väiketiir, randkiur… Vaikad jääkoskel kanada lagle merikajakas jõgitiir kivirullija meriski hõbekajakas valgepõsk lagle väiketiir kalakajakas

  38. Vaikad • Kolm Vaika saart on arvatud nende rikkalike ja harvaesinevate loodusväärtuste tõttu loodusreservaadi staatusesse: Ülemine ja Keskmine Vaika ning Kullipank • Teised saared on suletud lindude pesitsemise aegu 1. aprillist 1. augustini • Vaikade ümber olev vesi ei jäätu • Saarte ümbruses talvitub üle 20 liigi merelinde: kühmnokkluiged, kirjuhahad, väikekosklad, sõtkad, aulid, sinikaelpardid, merivardid jt. • Kevadrände ajal on saarte ümbruses palju rändeteel puhkavaid ja toituvaid linde

  39. Ainuke töötav sadam Vilsandil Rajatud kunagisele vikatikujulisele poolsaarele Siit läheb paaditee Papissaare sadamasse Vikati sadam 17 Vikati sadam

  40. Papissaarest Kihelkonnani 18 19 • Papissaare sadam: • Poolsaare nimi tulnud rahu järgi, mis kuulunud Saaremaal 14. saj. levinud katoliku usu kirikuteenritele • Kalatöötlemishooned kolhoosiajal, praegu väike kalatsehh ja puidutöökoda • Papissaare tee ja Kihelkonna alevik: • 3 km Papissaarest Kihelkonna alevikku • Tee muinsuskaitse all; ehitati 1914. a merest korjatud kividest • Kihelkonna kirik – üks Eesti vanemaid kirikuid (13. saj.), tähtis meremärk • Kihelkonna sadam oli keskaegse Saaremaa värav Euroopasse • Praegu Kihelkonnal ~500 elanikku

  41. Hea Vilsandi saare külastaja: • Grupil suurusega üle 5 inimese soovitab Vilsandi RP külastuskord tellida loodusgiidi • Kes plaanivad minna Kuusnõmme poolsaarelt Vilsandile jalgsi, soovitab RP administratsioon kasutada Rahudepealse teed ainult valgel ajal ning madala veeseisu ajal. Infot looduses liikumise kohta saab külastuskeskusest Loonal • Vilsandi RP-s on lisaks eeltoodule veel marsruudid, mis lähevad Harilaiule, Eldale ja Kiirassaarele

  42. Kodune ülesanne • Leia lisamaterjali ühe Vilsandi Rahvuspargis pesitseva või läbirändava linnuliigi kohta ja oska temast järgmises tunnis rääkida • Vilsandi Rahvuspargis kasvab väga palju erinevaid käpaliste liike. Leia lisamaterjali ühe liigi kohta ja oska sellest rääkida • Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi • Infot leia Internetist, loodusajakirjadest, rahvuspargi kohta välja antud voldikutest jms

  43. Kasutatud kirjandus • Luige, A. 1980. “Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast”. Eesti loodus, 5. • Kändler, T. 1999. “Vilsandi ja Loode-Saaremaa loodus ning inimesed”. Loodus, 3. • “Loonalt Vilsandile”. 2006. (tekst K. Kullapere, toim. K. Hallas). Keskkonnainvesteeringute Keskus –( siit enamus fotosid võetud) • Pao, B. (koostaja). 2001. “Artur Toom – Vilsandi linnukuningas”. Saaremaa Merekultuuri Selts, G. Trükk, Kuressaare

More Related