Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonne fotoionisatsioon

1. Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonnefotoionisatsioon hn, eV N2, I =15,6 eV s, 10 -18 cm2 2. Mitmefotoonne ionisatsioon Protsess võib aset leida nii vahepealsete (reaalsete) energiaseisundite kaudu kui ka virtuaalsete seisundite kaudu l, Å Cs 2-fotoonse ( l = 528 nm) mitteresonantse ionisatsiooni ristlõige s  10-50 cm2 REMPI: resonantlyenhancedmultiphotonionization

2. Löökionisatsioon(elektronpõrkel elektriväljas E): E A K x, t E (kV/cm) 1 - 36 2 - 32 3 -30 4 - 28 5 - 26 6 - 24 7 - 22 8 - 20 Homogeenneväli a Townsendikoefitsient(el-ni/cm) Siin: N - joontihedus! Elektronlaviin

3. Ionisatsioonikoefitsient; empiiriline seos Ionisatsiooni efektiivsus  =a/E max H2: A = 5,1 cm-1 Torr-1 B = 138,8 V cm-1 Torr-1 0.1% Ar Penningi efekt: Ne metastabiilne seisund  16,6 eV Arionisatsioonipotentsiaal  15,7 eV s  10-16 cm2

4. Rekombinatsioon e hn Ajategur Lahend Rekombinatsiooniseadus Binaarsete põrgete juhul ei sõltu br osakeste kontsentratsioonist, kuid kolmikpõrgete juhul sõltub Fotorekombinatsioon (1) (b  10-12 cm3 /s ) Kolme keha rekombinatsioon (2) Plasmas B – aatom, elektron 1 2 Elektronide osalusel on rekombinatsioonikoefitsient 7-8 suurusjärku suurem Molekulaarsete ioonide puhul - dissotsiatiivnerekombinatsioon (b  10-7 cm3 /s )

5. Negatiivsedioonid Elektronegatiivsus: O- - 1,47 eV; F- - 3,45 eV; OH- - 1,83 eV; O2- - 0,45 eV Kleepumine Pöördprotsess: irdumine Sõltuvus rõhust - kolme keha protsess

6. Emissioontahkisest Elektronide tihedus vahemikus(e, e+de) = =(nivoode tihedus) (täitumise tõenäosus) e ef T>0 Fermi-Dirac n Schottky jS E r ef, eV Cs 1,87 Pt 5,32 Termoemissioon Küllastusvool 2a -e2/4r

7. Väljaemissioon e e r ef ef -eEx E E W T T + S T + S T + F F T + S F T + F

8. Emissioonosakestemõjul Saagisg = elektroni/osakesele e 4,54 eV 2 ef 21,6 eV emissioon 1 I I Metall 12,1 eV Ioon Ioon Fotoefekt I -ef > ef Na-klaas paireks Elektronide sekundaar- emissioon