1 / 28

Põllumajanduslik keskkonnatoetus (edaspidi keskkonnatoetus)

Põllumajanduslik keskkonnatoetus (edaspidi keskkonnatoetus). Nõukogu määrus 1257/1999 Komisjoni määrus 445/2002. Seosed visiooniga (2006).

edith
Download Presentation

Põllumajanduslik keskkonnatoetus (edaspidi keskkonnatoetus)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põllumajanduslik keskkonnatoetus(edaspidi keskkonnatoetus) Nõukogu määrus 1257/1999 Komisjoni määrus 445/2002

  2. Seosed visiooniga (2006) • Maadel, mis tuleb hoida avatud nii edasiste paremate turutingimuste ootuses kui ka keskkonna- ja maastikukaitselistel kaalutlustel, rakendatakse maahooldustoetusi ning arendatakse loodussäästlikke tehnoloogiaid • Põllumajanduslik keskkonnatoetus on rakendunudkogu Eesti territooriumil • Mahepõllumajandusestpärit põllumajandussaadustest toodetud toidukauba osakaal kasvab ja leiab suuremat tähelepanu nii kauba pakkujate kui tarbijate poolt

  3. Spetsiifilised eesmärgid • Soodustada keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite juurutamist ja jätkuvat kasutamist • Säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust • Aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu • Suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust

  4. Üldised põhimõtted • Ainus kohustuslik maaelu arengu meede kõigile EL-i liikmesmaadele • 80% toetuse eelarvest kaasrahastab EL • Toetuse saamise tingimuseks on üldiste keskkonnanõuete täitmine • Tootjale kompenseeritakse saamatajäänud tulu ja lisakulutused, millele võidakse lisada täiendav makse (kuni 20%) • Tootjaga sõlmitakse leping, millega ta võtab endale viieks aastaks kohustuse täita põllumajandusliku keskkonnatoetuse nõudeid

  5. Meetme sihtgrupp Toetust antakse põllumajandustootjatele: • kes võtavad põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmega seotud kohustusi vähemalt viieks aastaks; • kes kasutavad õiguslikul alusel põllumajandusmaad; • kes täidavad üldisi keskkonnanõudeid.

  6. Üldised keskkonnanõuded (Good Farming Practice) Üldised keskkonnanõuded on sellinepõllumajanduslik tootmisviis, mida põllumajandustootja asjaomases piirkonnas järgiks. Liikmesriigid peavad oma maaelu arengukavades ette nägema kontrollitavad standardid.

  7. Üldised keskkonnanõuded Üldised keskkonnanõuded tulenevad järgnevatest seadustest: • Veeseadus • Ranna ja kalda kaitse seadus • Taimekaitseseadus • Loomakaitseseadus • Jäätmeseadus • Kaitstavate loodusobjektide seadus • Muinsuskaitseseadus

  8. Keskkonnatoetuse skeem alates 2004 TAOTLEJA KOHALIKUD OHUSTATUD TÕUD (eesti tõugu hobune) KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE I ASTE MAASTIKU-ELEMENTIDE RAJAMINE, TAASTAMINE JA HOOLDAMINE (kiviaiad) MAHE-PÕLLUMAJANDUS KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE II ASTE

  9. Keskkonnatoetuse skeem alates 2005 POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE MAJANDAMINE TAOTLEJA KOHALIKUD OHUSTATUD TÕUD LIIGIKAITSELISED PROJEKTID TALVINE TAIMKATE KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE I ASTE MULLA- JA VEEKAITSE MAHE-PÕLLUMAJANDUS KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE II ASTE MAASTIKU-ELEMENTIDE RAJAMINE, TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

  10. Keskkonnasõbralik tootmine (KST) Nõuded: • Kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku majandamise plaan • Viljavahelduse järgimine • Väetiste kasutamise piiramine (170 kg N/ha külvikorra keskmisena, mineraalväetistega hektari keskmisena100 kg N) • Mullaproovid • Ajutiselt kasutusest väljas oleva maa niitmine • Koolitusel osalemine

  11. Keskkonnasõbralik tootmine Toetus on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 600 kr/ha; toetus on astmeline, sõltudes ettevõtte hektarite arvust 2-50 ha 100% järgmise 250 ha kohta 85% alates 300 ha 75%

  12. Keskkonnasõbralik majandamine Eeltingimuseks on KST Nõuded lisaks KST-le : • Poollooduslike koosluste ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine ja kaitseribade jätmine • Täiendav väetiste kasutamise piiramine (170 kg N/ha külvikorra keskmisena, mineraalväetistega hektari keskmisena 80 kg N) • Külvikorra järgimine • Mitmeaastase taimestikuga ribade jätmine põlluservadesse ja suurte põldude liigendamiseks

  13. Keskkonnasõbralik majandamine Toetus on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 400 kr/ha; toetus on astmeline, sõltudes ettevõtte hektarite arvust. 2-50 ha 100% järgmise 250 ha kohta 85% alates 300 ha 75%

  14. Mulla- ja veekaitse Eeltingimuseks on KST Toetatavad tegevused: • Püsirohumaade rajamine erodeeritud ja turvasmuldadele. Makse on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 1500 kr rajatava rohumaa ha kohta • Vaheribade (laius vähemalt 3 m) rajamine 15 hektarist suurematele põldudele. Makse on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 75 kr põllu ha kohta Meedet rakendatakse piirkonniti (2 pilootalal)

  15. Mahepõllumajandus Eeltingimuseks on KST Nõuded: • Tootja peab järgima mahepõllumajandusliku tootmise reegleid vastavalt “Mahepõllumajanduse seadusele” • Tootja ettevõte peab olema riikliku järelevalve all • Tootja peab osalema mahepõllumajanduse alasel koolitusel

  16. Mahepõllumajandus Toetus on hektaripõhine, orienteeruvad toetussummad sõltuvalt kasvatatavast kultuurist: • Rohumaad- 800 kr/ha • Teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, kartul, söödajuurviljad- 1500 kr/ha • Avamaa köögivili, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid- 3700 kr/ha

  17. Maastikuelementide rajamine, taastamine ja hooldamine Eeltingimuseks on KST Toetatavad tegevused: • Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine. Makse on meetripõhine, orienteeruv toetussumma kiviaia rajamise eest on 240 kr/m, kiviaia taastamise eest 165 kr/m ja kiviaia hooldamise eest 40 kr/m

  18. Maastikuelementide rajamine, taastamine ja hooldamine • Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine. Makse on meetripõhine, orienteeruv toetussumma põõsasriba rajamise eest on 145 kr/m ning põõsasriba hooldamise eest 45 kr/m • Tiikide ja märgalade rajamine ja hooldamine. Makse suurus sõltub rajatava või hooldatava tiigi või märgala suurusest.

  19. Poollooduslike koosluste hooldamine Toetatavad tegevused: • Keskkonnaministeeriumi poolt väärtuslikuks tunnistatud puisniitude, lamminiitude, aruniitude, rannaniitude, soostunud ja sooniitude, loopealsete ja puiskarjamaade hooldamine. Makse on hektaripõhine ja sõltub hooldatava koosluse tüübist • Piirde rajamine karjatatavatele kooslustele (20 kr/m)

  20. Talvine taimkate Makse on hektaripõhine. Toetus on kaheastmeline: • talvel kaetud 30 % põllukülvikorras olevast maast- orienteeruv toetussumma 100 kr/ha; • talvel kaetud 50% põllukülvikorras olevast maast- orienteeruv toetussumma 200 kr/ha Meedet rakendatakse üleriigiliselt

  21. Ohustatud tõugu looma kasvatamine Toetust makstakse eesti maatõugu lehma ja eesti tõugu hobuse kasvatamise eest Orienteeruv toetussumma on 2500 kr looma kohta

  22. Liigikaitselised projektid Toetatavad tegevused: • Ohustatud kahepaiksete elupaikade rajamine ja hooldamine. Makse on pindalapõhine • Rändlindude söödaalade rajamine. Makse on hektaripõhine, orienteeruvalt 2000 kr/ha

  23. Täiendav makse Natura 2000 aladele ja väärtuslikele maastikele • Natura 2000 aladel makstakse 15% täiendavat makset (stiimulit) järgmistele tegevustele: • Keskkonnasõbraliku majandamise II aste • Mahepõllumajandus • Poollooduslike koosluste majandamine • Väärtuslikel maastikel lisaks eelpoolmainitutele: • Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine • Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine

  24. Natura 2000 alad Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eesti peab Natura 2000 alad välja valima Euroopa Liiduga liitumise hetkeks

  25. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on maakonnaplaneeringuteemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks osaks. Väärtuslikud maastikud määratletakse 2003. aasta jooksul. Väärtuslike maastike säilimiseks ja nende alade hooldamiseks koostatakse maastikuhoolduskavad, mis muuhulgas annavad ülevaate ala väärtustest ja kirjeldavad väärtuste säilitamiseks vajalikke hooldustöid.

  26. Nitraaditundlikud alad Kehtestatud valitsuse määrusega. Võrreldes ülejäänud Eestiga rangemad veekaitsenõuded. Sellest tulenevad probleemid keskkonnatoetuse maksmisel.

  27. Meetmele ettenähtud toetussummad (esialgne) • 2004 155,7 milj. kr • 2005 250,8 milj. kr • 2006 328,9 milj. kr Maksimaalne toetussumma ettevõtte kohta kehtestatakse siis, kui taotlusi tuleb rohkem, kui raha on.

  28. Administreerimine • PRIA koostöös Keskkonnaministeeriumi, maaparandusbüroode, Taimetoodangu Inspektsiooni, Muinsuskaitseameti ning Veterinaar- ja toiduametiga • Taotluste esitamine 15. jaanuar-1. märts • Toetus makstakse välja detsembri alguses

More Related