1 / 31

Aktsiaturgude indeksid

Aktsiaturgude indeksid. Väärtpaberituru indeksite kasutusala. Portfelli tootluse hindamiseks vajaliku võrdlusindeksi tootluste arvutamiseks Indeksiportfelli koostamiseks Agregeeritud väärtpaberi hinnaliikumisi põhjustavate faktorite uurimiseks

elaine-hudson
Download Presentation

Aktsiaturgude indeksid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Aktsiaturgude indeksid

  2. Väärtpaberituru indeksite kasutusala • Portfelli tootluse hindamiseks vajaliku võrdlusindeksi tootluste arvutamiseks • Indeksiportfelli koostamiseks • Agregeeritud väärtpaberi hinnaliikumisi põhjustavate faktorite uurimiseks • Tehnilise analüüsi jaoks, et ennustada tuleviku hinnaliikumisi • Väärtpaberi süstemaatilise riski arvutamiseks uurides kuidas ta käitub turuindeksi liikumisega võrreldes

  3. Levinumad võrdlusindeksid

  4. Turuindeksi koostamine • Indeksisse kuuluvate firmade valimi koostamise • Mis on plaanitav populatsioon, et valim oleks esinduslik? • Valimi liikmete kaalumise süsteem • Kas indeksi liikmete kaalud peaksid baseeruma hinnal, firma turukapitalisatsioonil või olema võrdselt kaalutud? • Arvutusprotseduur • Kuidas indeksi väärtusi raporteeritakse ja jälgitakse (aritmeetiline või geomeetriline keskmine)

  5. Aktsiaturgude indikaatorid • Price-Weighted Series • Dow Jones Industrial Average (DJIA) • Nikkei Average • Value-Weighted Series • NYSE Composite • S&P 500 Index • AMEX Index • jne • Unweighted Index • Value Line • Financial Times Ordinary Share Index

  6. Dow Jones Industrial Average (DJIA) • Kõige tuntum, vanim ja kõige populaarsem indeks USA’s (1896) • NYSE’l kaubeldava 30 suurema tuntud tööstusettevõtte baasil arvutatav hinnaindeks • Indeksi väärtus on 30 suurema aktsia hindade summa, mis on jagatud jagaja-koefitsiendiga • Esialgne jagaja oli 30 • Tänaseks on jagajat muudetud vastavalt aktsia splittidele ja valimi muutustele ning ta on oluliselt väiksem (0.13 oktoobris 2005)

  7. Näide erineva hinnaga aktsiate mõjust hinnaindeksi arvutamisele PERIOD T+ 1 . Period T Case A Case B A 100 110 100 B 50 50 50 C 30 30 33 Summa 180 190 183 Jagaja 3 3 3 Keskmine 60 63.3 61 Protsentuaalne muutus 5.5% 1.7%

  8. DJIA indeksi kriitika • Kasutatud valim on piiratud • 30 juhuslikult valitud blue-chip aktsiat ei ole esinduslik valim 1800 NYSE’l noteeritud aktsiast • Hinnaga kaalutud indeks • Sarnane eeldusega, et investeeritakse ühte aktsiasse firma kohta • Annab suurema kaalu kõrgema hinnaga aktsiatele seades viletsamasse olukorda suurema turukapitalisatsiooniga aktsiad • Süstemaatiliselt alahindab tõusu, sest vähendab kiiremini kasvavate aktsiate osakaalu, mida splititakse

  9. Kapitalisatisioonipõhised indeksid • Kuigi DJIA on kõige populaarsem indeks siis kõige populaarsem indeksitüüp on ikkagi turukapitalisatsiooniga kaalutud indeks • Kõigepealt tuletatakse kõigi indeksis kasutatavate aktsiate turuväärtused Turuväärtus = Kaubeldavate aktsiate arv x Viimane aktsia hind • Indeksi algusväärtus on tavaliselt 100 ning uued turuväärtused muudavad ka indeksi väärtust • Aktsiasplittide automaatne arvestamine • Aktsia kaal indeksis sõltub tema turuväärtusest

  10. Kapitalisatsioonipõhised indeksid kus: Indext = indeksi väärtus päevalt Pt = aktsiate sulgemishinnad päeval t Qt = noteeritud aktsiate arv päeval t Pb = aktsia sulgemishind baaspäeval Qb = noteeritud aktsiate arv baaspäeval

  11. Kapitalisatsioonipõhised indeksid • Koostamine on sarnane investeerides vastavalt aktsiate turukapitalisatsioonile • Võtab arvesse, et suure turuväärtusega aktsiad moodustavad suurema osa turukapitalisatsioonist • Suurte turgude väärtusaktsiad omavad pikas perspektiivis indeksi väärtusele domineerivat mõju • Kapitalisatsioonipõhised indeksid on võrreldes DJIA laiapõhjalisemad

  12. Kapitalisatsioonipõhised indeksidNäide Eeldame, et meil on turul kolm aktsiat AktsiaHindAktsiate arv Väärtus (Mln) ($Mln) Juuni 30, 2000: A 20 2.0 40 B 40 2.5 100 C 60 1.0 60 200 Las $200 mln saab indeksi väärtuse 100.

  13. Kapitalisatsioonipõhised indeksidNäide, jätk. AktsiaHindAktsiate arv Väärtus (Mln) ($Mln) Juuni 30, 2001: A 24 2.0 48 B 30 5.0 150 C 60 1.0 60 258 (Märkus: Aktsia B splititi aasta jooksul 2-1)

  14. Kaalumata turuindeksid • Kõik aktsiad omavad indeksis sama kaalu hoolimata hinnast või turuväärtusest • Sarnaneb portfellile kuhu on valitud aktsiad millesse on igasse investeeritud sama rahasumma • Indeksi muutusi saab raporteerida kas aritmeetilise või geomeetrilise keskmisena

  15. Stiili-indeksid • Täiendavad indeksid, mis on loodud et mõõta eri investeerimisstiilide ja sektorite tootlust • Turukapitalisatsiooni järgi - Large-cap, mid-cap, small cap aktsiad • Teised indeksid jälgivad kasvu- ja väärtusaktsiate suhtelist tootlust ning on samuti vahel lahutatud aktsia turukapitalisatsiooni suuruse järgi.

  16. Large Value Large Growth Growth versus Value Stocks One-Year Growth and Value Trends 1928-2001 200% 160% 120% Annual Premiums 80% 40% 0% 1928 1938 1948 1958 1968 1978 1988 2001 Based on the period 1928-2001. Data calculated using 12-month returns.

  17. Small Value $22,553 14.5% Small Growth $731 9.3% Growth and Value Investing 1927-2001 $100,000 EndingWealth Average Return Large Value Large Growth $10,000 $5,095 12.2% $857 9.6% $1,000 $100 $10 $1 $.10 1927 1937 1947 1957 1967 1977 1987 2001

  18. Globaalsed aktsiaindeksid • Aktsiaturu indeksid on olemas praktiliselt iga riigi kohta • Jälgitakse tähelepanelikult peamiselt nendes riikides • Neid indekseid on raske võrrelda kuna erinevad valimi suuruse, kaalude, ja arvutusmetoodika poolest • Lahendusena on arendatud rida standardiseeritud indekseid • FT/S&P Actuaries World Indexes • Morgan Stanley Capital International (MSCI) World Indexes • Dow Jones World Stock Index

  19. FT/S&P-Actuaries World Indexes • Katab 2,400 väärtpaberit 30 riigis • Katab 70% igas riigis noteeritud aktsiate turuväärtusest • Indeksis olevatesse väärtpabereid peab olema võimalik välismaalastel otse omandada • Indeks on kapitalisatsioonipõhine baaskuupäevaga December 31, 1986 = 100 • Väärtused arvutatakse igapäevaselt ning avaldatakse järgmisel päeval Financial Times’is • Avaldatakse ka geograafilised alagrupid

  20. Morgan Stanley Capital International (MSCI) Indexes • Kolm rahvusvahelist, 19 rahvuslikku, ja 38 rahvusvahelist tööstusharude indeksit • Sisaldab19 riigi börsidel noteeritud 1,375 ettevõtet, mis katavad 60% nende turgude agregeeritud turukapitalisatsioonist. • Kõik indeksid on kapitalisatsioonipõhised indeksid

  21. MSCI Indeksid • Samuti on saadaval: • price to book value (P/BV) • price to cash earnings (earnings plus depreciation) (P/CE) • price to earnings (P/E) • dividend yield (YLD) • Morgan Stanley Euroopa, Austraalia ja Kaug-Ida indeksid on ka futuuride ja optsioonide aluseks

  22. Dow Jones World Stock Indeks • Loodud Jaanuaris 1993 • Sisaldab 28 riiki, kokku 2,200 ettevõtet grupeerituna 120 tööstusharu gruppi • Riigid on grupeeritud kolme regiooni • Katab 80% nende riikide kombineeritud turukapitalisatsioonist

  23. Kohalikud indeksid 00:00 - Allikas: Äripäev

  24. Näide: ÄP indeks • Äripäeva indeks arvutatakse kümne Tallinna börsi enamkaubeldava aktsia hinna alusel. Tegemist on kaalutud indeksiga ja indeksi arvutamisel kasutatakse Paasche indeksi valemit. Paasche indeksi valem: It = (Sum(Pt × Ct)/Sum(Pt-1 × Ct))×It-1, kusIt – arvutatav indeks It-1– eelmine indeks Ct – indeksi arvutamisel kehtiv aktsiate arv Pt – aktsia hind indeksi arvutamisel Pt-1 – aktsia sulgemishind eelmisel kauplemissessioonil

  25. Baltix • Balti indeks BALTIX kajastab Tallinna, Riia ja Vilniuse Börside põhinimekirjades noteeritud aktsiate hindade muutust. BALTIX on kapitalisatsioonipõhine tulumäära ahelindeks, milles iga aktsia osakaal on kvartaalselt piiratud 10 protsendiga. • Indeksi arvutamise valemina kasutatakse Paasche'i indeksi valemit. B = BALTIX q = väärtpaberi kogus indeksisp = ametlik sulgemishind (kohalikus kauplemisvaluutas) t = arvutuspäev i = väärtpaber n = väärtpaberite arv indeksis d ja a = korrigeerimisparameetrid c = valuutakurss (euro kohaliku kauplemisvaluuta suhtes)

  26. Baltix indeksi koosseis Allikas: http://www.ee.omxgroup.com/

  27. Baltikumi aktsiaindeksid Allikas: http://www.ee.omxgroup.com/

  28. Indeksite arvutusmetoodika • http://market.ee.omxgroup.com/upload/legal/en_OMXT.pdf • http://market.ee.omxgroup.com/upload/legal/en_baltix.pdf

  29. Maailma aktsiaindeksite võrdlus • Kõikide globaalsete aktsiaindeksite vahelised korrelatsioonid on peaaegu 1.00, näidates et alternatiivsetele turgudele investeerimise tulemus on peaaegu võrreldavad • Ameerika dollarites USD: • FT - MS: .998 • FT - DJ: .997 • MS - DJ: .996

  30. Indeksite võrdlus ajas • Mõõdame korrelatsiooni igakuistes aktsiahindade muutustes • Suurem osa erinevusi tuleneb valimi erinevustest • Kõrge korrelatsioon NYSE ettevõtete vahel (ca .993) • Madalam korrelatsioon NYSE ja AMEX või Nasdaq indeksite vahel (ca .903) • Madal korrelatsioon USA ja muu maailma vahel tõestab globaalse investeerimise mõttekust (keskmine .627)

  31. Aritmeetiline või geomeetriline keskmine Here are six hypothetical sets of investment returns totaling 27% over three years. The average annual return is 9% in each case, but the compound annual returns vary.

More Related