280 likes | 504 Views
Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed. Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn. Aktsiaturu tsüklilisus. Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: FUNDAMENTAALNE ELEMENT SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg
E N D
Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn
Aktsiaturu tsüklilisus Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: • FUNDAMENTAALNE ELEMENT • SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg “Aktsiaturg on kasiino”John Maynard Keynes
Majanduse indikaatorid • Majanduskasv (SKT kasv) • Tööstustoodangu kasv • Inflatsioonimäär • Tööjõuturu olukord • Lühiajaline intressimäär • Tarbijausaldus. Majade müüginäitajad. Kestvuskaupade tellimused. Toornafta varud. Tootjahinnaindeks. Maksebilanss.
Aktsiaturg ja majandustsükkel Aktsiate hinnad sõltuvad tulevastest rahavoogudest. Aktsiaturg on majanduse juhtiv indikaator: • mõju avaldavad samad tegurid (intressimäär) • rikkuse efekt • ootused tuleviku osas “Aktsiaturg on prognoosinud üheksat, kuid tegelikult toimus viis majanduslangust”Paul Samuelson
Intressimäär kui majandustsükli indikaator Föderaalreservi rahapoliitika võib olla: • stimuleeriv • neutraalne • kitsendav • Mis on intressimäär? Föderaalreservi poolt kehtestatud lühiajaline intressimäär, millega liikmesorganisatsioonid saavad Föderaalreservilt raha laenata (federal fund target rate).
Aktsiaturu klassifikatsioon • Intressitundlikud aktsiad Pangad, suure finantsvõimendusega ettevõtted • Kasvuaktsiad Raudteefirmad (19. saj), arvutitööstus(1980.ndad), internet (1990.ndad), nanotehnoloogia (?) • Kaitsvad aktsiad Farmaatsia, esmatarbekaubad, kommunaalteenused • Tsüklilised aktsiad Kestvuskaubad, kapitalikaubad
Toormaterjalid Esmatarbekaubad Kestvuskaubad Energiasektor Finantssektor Tervishoid Tööstus Tehnoloogiasektor Telekommunikatsioon Kommunaalteenused Aktsiaturu 10 sektorit
Stardipauk- intressimäära esimene tõstmine • Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist Intressitundlikud aktsiad ja kaitsvad aktsiad väheatraktiivsed. Keskmiselt on turg kukkunud 1,5%. • Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood Keskmine turu tõus 2,4%. • Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood Hirm majanduskasvu pidurdumise ees. Rotatsioon kaitsvatesse aktsiatesse. Keskmine turu tõus 1%.
Household Goods Oil & Gas Personal Care/Household Products Software & Computer Services Steel & Other Metals Support Services Telecom Services Tobacco Transport Health Aerospace/Defense Auto & Parts Chemicals Construction & Building Materials Diversified Industrials Electricity Engineering & Machinery Food Processing Forestry & Paper Products Gas Distribution Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist
Media & Photography Mining Pharma & Biotech General Retail Software & Computer Services Steel & Other Metals Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood • Auto & Parts • Chemicals • Electrical Equipment • Gas Distribution • Tech-Hardware • Leisure, Entertainment & Hotels
Leisure, Entertainment & Hotels Life Assurance Oil & Gas Pharma & Biotech Personal Care/Household Products Real Estate Support Services Tobacco Insurance Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood • Beverages • Electricity • Electrical Equipment • Food & Drug Retailers • Food Processing • Gas Distribution • Health • Tech-Hardware • Transport • Aerospace/Defense
Vahefiniš – intressimäära esimene langetamine • Märkimisväärne tõusu allikas 11 intressimäära langetamise perioodi algust (1960-1998) tõid 8 korral aktsiaturule tõusu, kuue kuu keskmine tootlus 12,3%. Parim sektor: kestvuskaubad. Nõrgim sektor: toormaterjalid. Tugevad tsüklilised aktsiad. Nõrgad kaitsvad sektorid.
Suurimad võitjad pärast intressimäära esimest langetamist
Suurimad “kaotajad” pärast intressimäära esimest langetamist
Kus oleme hetkel? Millele tähelepanu pöörata? • Realistlikud tootluse ootused • Riskitaluvuse kontroll • Riskide hajutamine • Riikide lõikes • Sektorite lõikes
Mis huvitab aktsiaturul osalejat? • Aktsiaturul osalejat huvitab ettevõtete kasumid. • Ettevõtete kasumid (maksueelsed) on SKT üheks komponendiks selle arvutamisel sissetulekute meetodil.
Kas SKT kasv on riiki investeerimiseks piisav info? • Turul ei piisa ainult majanduskasvu jälgimisest. Lisaks on vaja vaadata riigi: maksebilanssi (olulisim selle seas jooksevkonto bilanss), välisvõlga, riigieelarve bilanssi, riigi valuutareserve. • Jätkusuutlikku majandust suudavad hoida need riigid, kellel on stabiilne fiskaal- ja majanduspoliitika. • Need asjaolud on olulised riigi üldise riskitaseme vähendamiseks. Kui maailma majandusega juhtuvad strukturaalsed või äkilised muutused, siis selliste muutuste osas on paremini kaitstud tugeva valuutareserviga riigid. Samas USA-l näiteks pole tugevat valuutareservi, kuid tema krediidivõime on sedavõrd hea, et paljud riigid ostavad endale riigireservi USA dollareid ehk sisuliselt laenavad USA-le raha.
Arenenud ja arenevad turud Investeerimismaailma jaoks on oluline jagada riigid kaheks: 1) arenenud majandusega riigid; 2) arenevad turud (riigid, mille majandus on üleminekufaasis jõudmaks arenenud tööstusriikide sekka). • Areneva majandusstruktuuriga riigid on riskantsemad ning seetõttu on välistele mõjutustele rohkem avatud. Nemad peavad hoolitsema oma valuutareservide eest, et tagada rahaliste ressursside olemasolu ka maailmamajanduse languse korral. • Arenenud majandusega riikidel on oma majandusstruktuuri küpsuse tõttu majanduslangusest kergem üle saada.
Maailmamajanduse prognoos 2007. a • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 2007. a majanduskasvu prognoosi 4,9%-ni (4,7%-lt) • Samas rõhutati, et majanduskasvu risk on läinud suuremaks, seda seoses kõrge inflatsiooniga ning kõrgete naftahindadega. • Alates 2003. aastast on maailma majandus viimase 30 aasta kõige tugevamas kasvutsüklis.
2004 2005 2006* 2007* Maailm 5,3% 4,9% 5,1% 4,9% Arenenud majandused 3,2% 2,6% 3,1% 2,7% Arenevad majandused 7,7% 7,4% 7,3% 7,2% Maailma majanduse areng 2004. – 2007. a * IMF-i prognoos
2007. a arenenud majandustega riikides 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): Iirimaa 5,6% (5,8%) Kreeka 3,5% (3,7%) Kanada 3,0% (3,1%) Hispaania 3,0% (3,4%)
2007. a arenenud majandusega riikides 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • USA 3,4% -> 2,9% • Saksamaa 2,0% -> 1,3% • Jaapan 2,7% -> 2,1% • Šveits 3,0% -> 1,9% • Rootsi 4,0% -> 2,2% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Austraalia 3,1% -> 3,5% • Holland 2,9% -> 2,9% • Suurbritannia 2,7% -> 2,7% • Prantsusmaa 2,4% -> 2,3% • Kanada 3,1% -> 3,0%
2007. a arenevatel turgudel 1/2 Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv): • Hiina 10,0% (10,0%) • India 7,3% (8,3%) • Pakistan 7,0% (6,2%) • Bangladesh 6,2% (6,2%) • Indoneesia 6,0% (5,2%) • Argentiina 6,0% (8,0%) • Malaisia 5,8% (5,5%)
2007. a arenevatel turgudel 2/2 Majanduskasv langeb oluliselt: • Singapur 6,9% -> 4,5% • India 8,3% -> 7,3% Majandus tõuseb või langeb vähe: • Indoneesia 5,2% ->6,0% • Tšiili 5,2% -> 5,5% • Tai 4,5% -> 5,0% • Brasiilia 3,6% -> 4,0%
Lisaküsimused alati oodatud Seminaride kava: www.lhv.ee/seminar Telefon: 6 800 400 E-mail: klienditugi@lhv.ee Kontor: Pärnu maantee 25, Tallinn Koduleht: www.lhv.ee Investeerimisõpik: www.lhv.ee/help/school Foorumid: www.lhv.ee/forums