120 likes | 320 Views
Kodanikualgatus, mittetulundus, ettevõtlus. Alari Rammo | EMSL alari@ngo.ee | www.ngo.ee. Iga jumala päev küsitakse:. Kas ma ise võin raha teenida? Kas ma MTÜna arve võin üldse esitada? Kas ma palka võin maksta MTÜs? Mittetulundus, st ju et tulu ei tohi olla?
E N D
Kodanikualgatus, mittetulundus,ettevõtlus • Alari Rammo | EMSL • alari@ngo.ee | www.ngo.ee
Iga jumala päev küsitakse: • Kas ma ise võin raha teenida? • Kas ma MTÜna arve võin üldse esitada? • Kas ma palka võin maksta MTÜs? • Mittetulundus, st ju et tulu ei tohi olla? • Kasumil ei tohi ju kindlasti lasta tekkida? • Mis vahe on ettevõtlustulul, ürituste osalustasudel või regulaarsetel kuutasudel teenuste eest?
Vastus: kõike võib teha • Ja lausa peab ise raha teenima! • Seadus: MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. • Seadus samas ei ütle, mis on põhitegevuse tunnus, aga seda paragrahvi pole veel ka rakendatud kellegi likvideerimiseks. • Kõrvalt raha teenimine mis tahes (ka e)teenuste (liikmetele, kogukonnale, avalikkusele) osuta-mise kaudu on täiesti lubatud ja isegi soovitatav – maksumaksja raha kulub nt vähem.
Mis praegu toimub? • Majandustegevust nimetas mullu oma tuluallikana 28% MTÜdest ja 52% SAdest, mis on 2004. aastaga võrreldes vähenenud (pigem on vastajad muutnud ja tegusamad on nooremad MTÜd, vanemad surnud). • Kõige aktiivsemad on kuni 10 ja üle 500 liikmega MTÜd. • Enim Tallinnas (39%), aga teemade poolest ärilised: kala/jahindus, kutseliidud, keskkond, põllumajandus. • Järelikult on MTÜdes tuluteenimine veel ikka päris marginaalne (oluliseks allikaks pidas seda 9-12%). • Miks? Liiga keeruline? Sest KOVilt saab hõlpsamalt? Ei taha? Lihtsalt ei oska? Eestlane pole ettevõtlik?
Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus • Tulumaksusoodustus tähendab eelkõige maksusoodustusi annetajatele ning MTÜle on maksuvabad osad kulud (transport, toit, meelelahutus, stipendiumid). • Tulumaksuseadus ei käsitle ettevõtlusena põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevusi (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine.) • Praktikas on ka avaram tõlgendus – võid igal moel tulu teenida, kui see pole põhitegevuseks (üle 50%) ja kasutatakse eesmärgipäraselt.
Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus • Lisaks on soodustuse saamise kriteeriumiks taotleja heategevuslikkus, ehk et ta “pakub kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil” – surnud ring? Mis teenust sa ikka tasuta pakud? • Kohaliku arengu juurde käib sageli ka mingil määral turismi edendamine, kohaliku kaubanduse ergutamine, säästev majandamine üldisemalt – need teemad ei peaks saama maksusoodustust?
Mis ei meeldi maksuametile? • Tulumaksusoodustust ei saa üsna kindlasti siis, kui samade isikutega on seotud nt MTÜ ja OÜ, kusjuures kasutatav vara on OÜ nimel (nt spordirajatis, mida MTÜ rentnikuna opereerib). • Seaduse järgi tegeleb MTÜ maksuhalduri arust sel juhul “asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega”. • Sama punkti alusel ei anta soodustust ka LEADERi gruppidele – toetab ettevõtlust.
Kuhu seadusandlus areneb? • Üldine regulatsioon oluliselt ei tohiks muutuda – MTÜd võivad sama vabalt edasi tegutseda, sh ettevõtlusega. • 2011. aasta jooksul vaatame seadusandjaga üle tulumaksusoodustuse rolli – kellele ja kuidas oleks see edaspidi mõeldud, sh ettevõtluse osa. • Soodustuse kaotavad ilmselt riigiasutuste või KOVide mõju all olevad MTÜ-d ja SA-d ning maksuerand jääb vaid kodanikualgatuslikele. • Segasem on teema, kuidas suhtuda varjatult KOVi kontrollitavatesse MTÜdesse.
Kuhu seadusandlus areneb? • Üheks põhiküsimuseks jääb – kas teatud tingimustel peaks äriühingutega turul konkureerivail MTÜdel olema maksusoodustus või on see igal juhul vaba turu solkimine? Toimetagu, aga koos maksudega, sh käibemaks. • Või valida välja hoopis teatud valdkonnad, kus ettevõtlust MTÜdes ka maksudega soodustatakse (á la haridus ja sotsiaal, aga mitte nt turism)? • Kas peaks looma uue juriidilise vormi – nt sotsiaalne ettevõte (mille eesmärk pole tulu teenimine ise, vaid selle kaudu ühiskondliku probleemi lahendamine)?
Täna aastal 2020 • Piirid ühiskonna sektorite vahel on veel õrnemad – kus lõpeb äri ja algab kasumitaotluseta tegevus; ja millised on kummagi suhted avaliku võimuga. • Kõik kolm sektorit tegutsevad suuremas üksmeeles ja sarnasemate töövõtetega sama idee nimel. • Vabaühendused on rohkem üksteist üles leidnud ja seljad kokku pannud, mitte ei pihusta niigi vähest raha edasi üha enamate vahel. Vähenenud on konkurents, aga ka keskpärasus tulemuste saavutamisel. • Selgem on vajadus midagi ka professionaalselt osata (kas või teenust osutada), mitte lihtsalt maksumaksja raha laiaks lüüa.