KODANIKUALGATUS JA ÜHISKONNA STRUKTUURID EESTIS

1. KODANIKUALGATUSJAÜHISKONNA STRUKTUURID EESTIS KAHE PROJEKTI NÄITEL 11.06.2009 Ene Kalmus

2. KODANIKUALGATUS JA MEIE MÕJUTAMISE VÕIMALUSED • On olemas palju häid kogemusi tulemuslikest kodaniku-algatustest, millel on pikemajalisem mõju ning mis aitavad kaasa kogu ühiskonna tervenemisele ja arengule – Kodukant, Teeme ära!, erinevad mõttetalgud, koostöökojad jne. • MASU mõjul toimuvad muudatused ka inimeste (tarbimis)harjumustes, suhtumistes, hoiakutes ja väärtushinnangutes kogu ühiskonnas – see on mõtlemise, arutlemise, planeerimise ja ka koolitumise aeg. • Avalikud arutelud, kodanikkonna aktiivne hoiak on surve riiklikele struktuuridele loobumiseks tähtsate otsuste tegemiseks kitsas poliitikute ringis.

3. I KÜSIMUSTE RINGKAS INIMELU ON VÄÄRTUSTATUD?KAS JA MIDA SAAKSIME TEHA? • Probleemi sisu. Mere- ja järveturvalisuse aktuaalsuse tõus on seotud paatide arvu ja paaditurismi kasvuga, harrastuste võimaluste laienemisega veekogudel, väikesadamate arenguga. Probleemid avalike supelrandade ning vetelpääste(ühingu) puudumisega. Üha enam vajatakse merel ja siseveekogudel abi. • Projekti idee. Luua Eestis koostöös piirivalve ja päästeametiga toimiv vabatahtlik mere- ja järvepäästesüsteem analoogiliselt Soome Merepäästeseltsiga, mis on toiminud üle 112 aasta ja mille 65 ühingu abil säästab Soome riik aastas üle 40 milj.€.

4. Projekti eesmärgid. Moodustada Eesti neljas pilootsadamas vabatahtliku mere- ja järvepäästeühingud. Korraldada vabatahtlike baaskoolitus – pinnaltpäästmine, esmaabi, paadijuhtimine, merepääste, raadioside, tulekustutus, vabatahtlike ühingute juhtimine ja töö korraldus, koostöö riiklike struktuuridega. Varustada vabatahtlike ühingud päästepaatide, pääste- ja esmaabivahenditega. • Mõjutamine ja süsteemi loomine. Kodanikualgatus versus riiklikud struktuurid? Üksikute vabatahtlike ühingute toimimine on vähemõjus (ja võimatu) ilma legaliseeritud ja riiklikult aktsepteeritud süsteemita. Ka vabatahtlikud merepäästjad vajavad sotsiaalseid ja majanduslikke garantiisid oma tegevuse kindlustamiseks.

5. VABATAHTLIKUD ÕPPUSEL I

6. VABATAHTLIKUD ÕPPUSEL II

7. VABATAHTLIKUD ÕPPUSEL III

8. VABATAHTLIKUD ÕPPUSEL IV

9. II KÜSIMUSTE RINGKUIDAS ON VÕIMALIK MÕJUTADA REGIOONI ARENGUT? KAS ON OLEMAS REGIONAALPOLIITIKA? • Taustast. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) ja Täiendõppekeskus Teave korraldasid 2009. a. regionaalarengu ja halduskorralduse ning omavalitsuste koostöö seminaride sarja koostöös Soome maakonnajuhtidega. Eesmärgiks oli analüüsida Soome regionaalpoliitikat ja halduskorraldust läbi arengudünaamika ning kuulda uue haldusreformi ettevalmistust, eesmärke ja korraldust (rakendub 1.01.2010). Samas korraldati arutelud omavalitsusjuhtide ja –liitude esindajatega, erinevate haldusspetsialistide ja poliitikutega võimalikest haldusmuudatustest ja – arengutest Eestis.

10. Milleks on vaja haldusmuudatusi? • Euroopa Liidu arengu- ja finantspoliitika on suunatud eelkõige regioonide arengule. • Regionaalpoliitika peaks eelkõige lähtuma kohalikest vajadustest ja siis riiklikest huvidest. • Omavalitsus ei saa olla partneriks riigile, kuid maakonna tasand on eelkõige riikliku poliitika teostamise tasand (omavalitsusliidud ei ole seadustatud ja toimivad vabatahtlikkuse alusel). • Vahendite tsentraliseeritus ja nappus ning vähene kaasarääkimise võimalus kohapeal. • Regioonisisese ja –vahelise koostöö vähesus ja planeerimatus. • Elanikkonna vananemine ja töökohtade vähesus.

11. Muudatuste eesmärgid. • Luua optimaalne regionaalne koostöömudel – regioon ei ole iseväärtus, vaid riiklike ja kohalike huvide sidumise tasand. Võrdväärseks partnerluseks peaks olema kohalike huvide delegeeritus samale tasandile kui riiklike huvide esindatus. • Muudatustega tuleks kohustada kõigil omavalitsustel liituda omavalitsusliiduga, selle rolli ja tähtsuse tõstmine tekitab optimaalsete lahenduste otsimisel teenuste pakkumisel koostööhuvi maakonna tasandil. • EL vahendite kasutamisel tuleks regioonidele anda oluliselt suurem otsustamisõigus (ja sellega kaasneb ka vastutus). • Arenguvastutus peaks jääma kohalikule tasandile (OVL), riigi roll peaks seisnema vahendite suunamisel, abil rakendamisel ning kontrolli teostamisel.

12. Kuidas teostada muudatusi? • Kasutada analüüsitult eeskujusid (Soome aastakümnete pikkused regionaalpoliitika kogemused). • Muudatused tuleb hästi ettevalmistada – kaasata laia diskussiooni erinevaid sidusrühmi, töögruppe ja spetsialiste; püstitada selged ja arusaadavad eesmärgid ning koostada strateegiad ja arengukavad. • Tegevused tuleb varustada tiheda ajagraafikuga – venitamisega ei jõua taas kuhugi (optimistlik prognoos – 2 aastat). • Reformimise aluseks saab olla maakondlik arengukava ja planeering, mille koostamise vastutus peaks siirduma omavalitsusliidule. • Muudatuste teostamine on seotud vastutuse võtmisega, kui puudub poliitiline tahe ja valmidus, siis ei ole ühiskonna arengutase piisav...

13. JÄRELDUSI • Eestist on saamas piisavalt küpse kodanikkonnaga ühiskond, kus erinevate ühiskondlike organisatsioonide abiga on võimalik tähelepanu juhida ka tegelikele perspektiivsetele probleemidele ja nende lahendustele, mitte ainult igapäeva poliitikale. • Riiklikud struktuurid ei ole harjunud (ja sageli ka mitte huvitatud) kodanikualgatuse toetamisest, koostööharjumused tulevad raskelt ning vajavad praktilist kogemust ja usaldust. • Laiemad kodanikualgatused, mis viivad uute süsteemide loomisele või vanade muutmisele, vajavad tugevat riigi toetust. • Tähtsamate otsuste tegemisele riigis peaks eelnema laiem diskussioon ühiskonnas väärtustest, globaalsetest protsessidest ning Eesti ühiskonna arengustrateegiatest. • Kodanikualgatus tuleks tõeliselt väärtustada!

14. EDU TEIE ALGATUSTE ELLUVIIMISEL! Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest! Ene Kalmus