METS

1. METS Elle Meier

2. Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. • Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. • Mets reguleerib ja mõjutab: • õhkkonna gaasilist koostist • sademete jaotust ja hulka • pinnavee äravoolu • aurumist • maa-ala veerežiimi • kliimat • 23% maailmast on kaetud metsaga

3. Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% • Metsasus maailma eri piirkondades

4. Metsa ajalugu Eestis

5. 2005. a. andmed

6. Kanada 27% Prantsusmaa 24% USA 23% Taani 11% Holland 10% Suurbritannia 9% Soome 66% Rootsi 60% Eesti 46% Läti 43% Leedu 30% Saksamaa 30% Norra 28% Poola 28% • Eesti metsasuse võrdlus mõnede teiste põhjapoolkera riikidega (90ndatel)

7. Metsa elaniku kohta (ha)

8. Eesti metsad: • Kuuluvad segametsade vööndisse • Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • Keskmine vanus 52 a.

9. Eesti puistute jagunemine enamuspuuliigi järgi: Küpsete puistute jagunemine enamuspuuliigi järgi: • Männikud 32% • Kaasikud 31% • Kuusikud 19% • Hall-lepikud 9% • Haavikud 5% • Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% • Hall-lepikud 26% • Kaasikud 22% • Kuusikud 17% • Haavikud 17% • Männikud 14% • Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 31%

10. Metsade paiknemine Eestis • Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. • Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) • Suhteliselt vähe on metsi: • Tartumaal (37%) • Läänemaal (40%)

11. Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest

12. Metsataimkond

13. Vertikaalstruktuur

14. Loometsad

15. Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. • Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. • Puurinne on hõre. • Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad

16. Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. • Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. • Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. • Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. • Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud.

17. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu

18. Metskastik Lubikas Metsakäharik Loodehmik

19. Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes

20. Nõmme-metsad

23. Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. • Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. • Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. • Levinud: rannikul liivaluidetel

24. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. • Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. • Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. • Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). • Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud – põdrasamblikud ja porosamblikud

25. Kukemari Lamba-aruhein Kanarbik Leesikas Pohl

26. Alpi põdrasamblik Harilik põdrasamblik Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik

27. Palumetsad

29. Kuivad ja valgusrikkad männikud. • Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. • Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. • Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.

30. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. • Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. • Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. • Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). • Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.

31. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas

32. Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein

33. Palusammal Laanik Harilik lehviksammal

34. Laanemetsad

35. Kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. • Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.

36. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. • Põõsarinne onhõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. • Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. • Rohurindes kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik mailane, palu-härghein, lakkleht. • Samblarindes leidubharilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt.

37. Jänesekapsas Leseleht Jänesesalat Laanelill Ussilakk

38. Metsakäharik Laanik Harilik raunik Palusammal

39. Salumetsad

40. On kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. • Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. • Eestis u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. 

41. Puurinne on liigirikas. Kasvavad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. • Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu.

42. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. • Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.

43. Sarapuu Toomingas Vaarikas Pihlakas

44. Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari

45. Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein

46. Kollane ülane Käopäkk Võsaülane

47. Sinilill Sarapuud

48. Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas

49. Metsaloomastik

50. Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu