Looduse säästmine

1. Looduse säästmine Looduse säästmine on lahe!

2. On taibatud, et üks parimatest marketingiviisidest on muuta inimese lahedus teiste silmis sõltuvaks promotava toote tarbimisest. Loodusesõbrad on viimaks taibanud, et eetilised põhjused looduse säästmiseks ei ole enamikule inimestele põhjuseks loodusesse hästi suhtuda, kuna see ei muuda neid sõprade silmis cooliks ning sellest on vähe kui ainult intelligentsem rahvas loodusega säästavalt ümber käib - neid teatavasti on vähemus.. • Seega asutakse toetama rohelise eluviisi lahedaks muutmist ning juba töötavate näidetena on välja toodud Brasiilia moefirma CopaRoca, mille kaltsudest toodetud riided on populaarseks osutunud - KIA, kes reklaamib Ühendatud Kuningriigis oma autosid kui pikemate sõitude jaoks mõeldud riistapuid ning annab igale ostjale kaasa jalgratta lühemate otsade jaoks, lisaks aitab korraldada "kõndivaid busse" - see kujutab endast piirkonna lapsevanemaid, kes kordamööda viivad ümbruskonna lapsi kooli - jalutades, keskkonda saastamata. JacquelineAloisiDeLarderelUNEP'st ütleb, et säästlik tarbimine ei ole mitte väiksem tarbimine, vaid teistsugune tarbimine, efektiivsem tarbimine, millega kaasneb ka elukvaliteedi tõus. • Tarbimisest tingitud keskkonnasaaste ei ole ainult rikaste riikide probleem, vaid ka arenevate riikide mure. Näiteks Hiina on kehtestanud loodussõbralikele väikesõidukitele 30% odavamad maksud. • Kavatsetakse tähelepanu pöörata just tootjatele - et nood hakkaksid inimestele peale suruma oma ülilahedaid keskkonnasõbralikke tooteid. • Klaus Töpfer, UNEP tegevjuht: "Meil tuleb inimestele selgeks teha, et kui nad elavad planeediga harmoonias, tõuseb sellest neile ka isiklikku kasu."

3. 10 viisi looduse säästmiseks • Osta patareilaadja. Patareid sisaldavad ohtlike metalle, mis ei ole biolagunevad ja mis ei tohiks minna prügimäele. Selle vidinaga säästad sa ka raha, sest enam eiole vaja poodi patareide järele lipata, kui äratuskell seisma jääb. • Vaheta paberist taskurätid ja kätekuivatusrätikud välja. Paberitööstus on number üks puhta vee tarbija ja metsade vähenemise põhjustaja. Nende asemel võta kasutusele riidest taskurätid ja köögirätikud. • Jälgi, et su autorehvid oleks täis pumbatud. Su auto sõidab nii paremini, kasutades vähem bensiini ja eraldades vähem saasteaineid. • Kasuta kohalike firmade tooteid. Näiteks, kui ostad söögi poest, mis hangib kaupa kohalike põllumeeste ja tootjate käest, toetad sa firmasid, mis ei raiska loodusvarasid selleks, et kaupu kaugele transportida. Samuti toetad nii kohalikku majandust. • Ära kasuta oma taimede hooldamiseks pestitsiide. Nii ei saasta sa vett ning kaitsed ka oma pere ning ennast mürkide eest. Uuringud on näidanud, et kodudes, kus kasutatakse pestitsiide on leukeemia esinemine lastel suurem.

4. Säästa loodust ja raha • Vesi on loodusvara, mille globaalne tarbimine kasvab aasta-aastalt 2-3 protsenti. Paraku aga ei ole aga vesi nii kergesti kättesaadav kui me arvame. Tegelikkuses on inimestel kasutada vaid alla 1% planeedi veevarudest. Veeressursi kahanemisest tingitud probleemid suurenevad iga aastaga ning sellega käsikäes muutub ka vee lõpptarbijani toimetamine üha kulukamaks. • Eesti suurim veetarbija on Tallinn. Üle 90 protsendi Tallinna elanikest, kes elavad Kesklinnas, Lasnamäel, Mustamäel, Põhja-Tallinnas, Kristiine ja Haabersti linnaosas, saab oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast. Nõmme, Pirita ja Merivälja inimesed aga piirkondlikest puurkaevupumplatest.

5. Üritusi • Soome lahe keskkonna pildistamiskonkurss • Teeme ära • 100 looduse postkaarti • 100 soovi ja palvet • Kevadkampaania – tasuta loodusõppeprogrammid • Vanast uus - taaskasutus • Pesapäevad • Tuli metsas • Metsanädala suur talgupäev

6. Eesti looduskaitsest • Esimesteks Eestis looduskaitse alla võetud liikideks olid 24 taimeliiki, mille kaitseks võeti 12.mail 1936. vastu Looduskaitse seadus. Keelati nende liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis sõltumata maa omandivormist. Sama aasta 4. novembril lisati nimekirja veel kaunis kuldking(Cypripediumcalceolus) ja talvik (Chimphilaumbellata), mille puhul keelati taimede müük ja nendega kauplemine. Lisaks asuti kaitsma ka mõningaid kaitstavate liikide esinduslikumaid kasvukohti (näiteks jugapuude kaitseala Hiiumaal, mis paikneb tänapäeval Tahkuna looduakitse ala. • 31. detsembri 2007 seisuga on Eestis kaitstavat territooriumi 18% maismaast ja 33% akvatooriumist. Pindala järgi on enim kaitstavat territooriumi Pärnu maakonnas ja kõige vähem Põlva maakonnas. Protsentuaalselt on aga enim kaitsealust pinda Lääne maakonnas - 32% ja kõige vähem Põlva maakonnas - 9%.

7. Eesti puude liike • Pärismaiste puude hulkaloetakseEestis 51 liiki. • Viirpuude (Crataegus) liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased. • Pajude (Salix) liikidest on osa puud (neid võib nimetada ka remmelgateks), osa aga põõsad. • Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad. • Ühe puu istutamise kulu on 20 krooni, mis sisaldab istiku maksumust, maatüki ettevalmistust, istutamisjärgset hooldust ning tööjõu ja transpordi kulusid. Lähemalt saab lugeda koduleheküljelt: www.rohelinejalg.ee

8. Puudeistutaminevõibsoodustadakõrbestumist Puude istutamine võib põhjustada kõrbestumist ning jõed veetuks jätta, vahendab NewScientist Suurbritannia valitsuse toetatud teadusuuringu tulemusi. Briti teadlased väidavad, et puude istutamine niiskuse sidumiseks võib kasu asemel hoopis kahju tuua ning looduslikke veevarusid vähendada ja mullastikku kuivatada. Uurijate sõnul on puude istutamine mõnes kohas mõistlik, sest see aitab õhuniiskust kinni püüda, seob mullastikku, suurendab veetagavara ja parandab keskkonnatingimusi. Ent paljudes piirkondades imevad puud mullastikust niiskuse, mis seejärel lehtede kaudu aurustub ning see protsess võib põhjustada jõgede kuivamist ja kõrbestumist. India Himachal Pradeshi ja Madhya Pradeshi osariikides vähendas veehoidlate senisest parema veetoite tagamiseks läbi viidud põllumaade metsastamise kampaania veekogust vastavalt 16 protsendi ja 26 protsendi võrra. Lõuna-Aafrika Vabariigis vähendasid võõrliikidena sisse toodud mänd ja eukalüpt jõgede veehulka hinnanguliselt umbes 3 protsendi võrra ning riik hoiab praegu paljude mujalt pärit puude väljajuurimiseks palgal umbes 40.000 inimest. Panama taotleb Maailmapangalt sadu miljoneid dollareid, et istutada Panama kanalisse jõudva veekoguse tõstmiseks suur kogus puid.

9. Loodus- ja keskkonnakaitseasutused Riigiasutused • Keskkonnaministeerium • Info- ja Tehnokeskus • Keskkonnainspektsioon • Riiklik Looduskaitsekeskus - alates 2009. täidab ülesandeid Keskkonnaamet • Maa-amet • Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus • Riigimetsade Majandamiskeskus (RMK) • Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) • Eesti Kiirguskeskus - alates 2009. Keskkonnaameti koosseisus • Keskkonnaamet Keskkonnaamet • Harju-Järva-Rapla regioon • Hiiu-Lääne-Saare regioon • Jõgeva-Tartu regioon • Põlva-Valga-Võru regioon Pärnu-Viljandi regioon • Viru regioon

10. Kuidas hoiad loodust Sina? Igaühe panus looduse hoidmisse mõjutab tulemust 