Maaelu Leader tegevusgruppide strateegiates lähtudes antud eksperthinnangutest

1. Maaelu Leader tegevusgruppide strateegiates lähtudes antud eksperthinnangutest Ülo Randaru www.geomedia.ee Mooste Mõisa Külalistemaja 23.10.2008

2. Mida ütleb meile Google otsing? • Maaelu – 450 000 viidet • Leader – 229 000 viidet • Maaelu Leader – 12 300 viidet • Elu maal – 891 000 viidet • Elu maal Leader 75 100 viidet

3. Mida ütleb meile Google otsing? • Maaelu 450 000 viidet • I kohal - Maaelu Edendamise Sihtasutuse koduleht • II kohal - Maamajanduse Infokeskus ja viide MAK 2007 – 2013le • III kohal – Euroopa Komisjon/Põllumajandus ja maaelu areng/Maaelu arengu poliitika 2007 -2013 ülevaade - Milleks on vajalik maaelu arengu poliitika? • 9. koht – Maalelu Arendamise Instituudi koduleht

4. Mida ütleb meile Google otsing? • Leader – 229 000 viidet • I kohal– Maamajanduse Infokeskus Eesti Leader avalehekülg • II ja III kohal – PM Leader avalehekülg • IV kohal – Euroopa Komisjoni juba eespool osundatud lehekülg • V kohal – EK Leader lähenemine: üldjuhend • VI kohal – e-Riigiteatajas põllumajandusministri 12. juuni 2008 määrus nr 59 (Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord)

5. Mida ütleb meile Google otsing? • Maaelu Leader – 12 300 viidet • I koht www.agri.ee - PM Leader koduleht • III koht – 15 aastat maaelu arendamist kohalikul tasandil ehk ELi algatusega Leader parandatakse maapiirkondade elukvaliteeti • 5. koht – Leader programm aitab arendada maaelu kodulehel www.virumaa.info (Euroopa Liit pakub maaelu arengu toetamiseks mitmeid erinevaid fonde. LEADER-programmis on rõhk koostööl ja koostöövõrgustikel erinevate maapiirkondade vahel. Ja mis eriti oluline: LEADER-programmi kasutamise oma piirkonnas otsustab kohalik tegevusgrupp vastavalt arengustrateegiale ning toetust saavad taotleda kõik sektorid (välja arvatud eraisikud).

6. Mida ütleb meile Google otsing? • Elu maal – 891 000 viide • I ja II kohal– EPL piirkondlike ringvaadete 2007 sari Elu Maal koostöös EAS, SM, KKM ja RMKga • III kohal poliitik Marko Pomerantsi artikkel Maalehes – Keskus ja koostöö hoiavad elu maal ehk lühidalt kokkuvõttes • Elu maal püsib siis, kui on täidetud kaks tingimust – on töökohti ja on infrastruktuur ehk pood, kool, teed, • ka Internet jne

7. Eesti kasvupiirkondade kaartAllikas: www.sisemin.gov.ee/atp/failid/EESTI REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005__2015.doc

9. Tegevusgruppide territoorium kokku: • 41 920 km2 • Tegevusgruppide piirkonna elanike arv kokku: 491 984 (liitumata piirkonnad kokku 12 689)‏ • Liikmete arv 24 tegevusgrupis 1143, mis teeb keskmiselt 6 liiget iga KOVi kohta (ka KOV ise)‏ • Keskmine elanikkonna tihedus 8-9 elanikku / km2

14. Piirkonnapõhine kohaliku arengu strateegia keskendub: • Tegevusgrupi ühtsele territooriumile • Sisemiste ressursside paremale kasutamisele • Kohalike tegevuste sidumisele • Piirkonna identiteedile • Piirkonna arengu visioonile • Valitud piirkond peab olema piisavalt ühtne ja pakkuma küllaldast inim-, rahaliste- ja majanduslike vahendite kriitilist hulka, et toetada jätkusuutlikku arengustrateegiat

15. Altpoolt üles lähenemine tähendab, et kohalikud inimesed ja huvigrupid osalevad koos: • Piirkonna arengu prioriteetide määramisel • Strateegia koostamisel • Strateegia elluviimisel See on kõige olulisem seitsmest Leader elemendist, mille edukus seisneb kogu tegevuspiirkonna kogukonna kaasamises juba strateegia koostamisel

16. Kaasamine (võtme element): Kohalike osalejate kaasamine tähendab laiema üldsuse, majanduslike ja sotsiaalsete sidusrühmade ning asjaomaste avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste kaasamist. Suutlikkuse tõstmine on altpoolt tuleva algatuse oluline osa, mis tähendab: • Kohalike elanike teadlikkuse tõstmist, nende koolitust, osalust ja kaasamist, et määrata kindlaks piirkonna tugevad ja nõrgad küljed • Eri huvirühmade osalemist kohaliku arengustrateegia koostamises

17. Partnerluse põhimõtte tähendus: • Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev kohalik tegevusgrupp seob kõiki partnereid samadel alustel ning samadeks eesmärki-deks, koondades ja ühendades selleks erinevate sektorite olemasolevad ressursid ja rahalised vahendid • Tugevdavad maapiirkonna sageli vähese koostöökogemusega osalejate vahelist suhtlust ja koostööd ning soodustades laiapõhjaliste kokkulepete sõlmimist

18. Uued lahendused aitavad kaasa piirkonna arengule: • Pakkudes uusi lahendusi piirkonna probleemidele • Andes lisaväärtust • Suurendades piirkonna konkurentsivõimet Uuendamist mõistetakse laiemalt, see võib tähendada uue toote, protsessi, organisatsiooni või turu loomist. Nii võib ka altpoolt tulev algatus hoogustada uute projektiideede teket, mida kohalik tegevusgrupp saab toetada.

19. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 nimetatud 4 telge: • I Telg -Põllumajanduse ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine • Inimpotentsiaali parandamine ning teadmiste edendamine • Füüsilise potetsiaali ümberkorraldamine ja arendamisele ning innovatsiooni soodustamine • Põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine

20. II Telg – Keskonna ja paikkonna parandamine • III Telg – Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine • IV Telg - Leader

21. Eelkõige hinnatakse järgmist: · tegevuste tasandil kogu piirkonna ja elanikerühmade kaasatuse määr, sh erinevate elanikegruppide võimalik kaasamine;(11, 12,13)‏ · kohaliku tegevusgrupi tasandil partnerluspõhimõtte arvestamine; (2)‏ · tegevuskava/strateegia majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikkus; (4, 14)‏ · tegevuskava/strateegia uuenduslikkus;(7)‏ · tegevuskava/strateegia integreeritud lähenemine ja lisandumine teistele programmidele;(9)‏ · rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö elemendid. (5,6)‏ (1, 3, 8, 10, 15)‏ Väljavõte MAKi Leader meetmest

22. (1, 3, 8, 10, 15)‏ 1. Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna ühtsus (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne ja geograafiline)‏ 3. Kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus 8. Strateegia seesmine sidusus 10. Kohalike arenguvõimaluste kasutamine 15. Esitatud strateegia selge esitus, ajakava elluviidavus, rahastamiskava selgus ja põhjendatus

23. Strateegia on seesmiselt sidus, kui: • Strateegilised prioriteedid on seotud ülejäänud arengukavaga • Strateegia on loogiliselt ülesehitatud ja kergesti mõistetav • Kavandatud meetmete, tegevuste ja investeeringute seos on selgelt esitatud ja põhjendatud • Kavandatud tegevuste ja meetmete valikud tulenevad läbiviidud uuringute ja analüüside tulemustest

24. Majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikkus • Kohaliku tegevusgrupi areng ja rahastamisvõimalused, sh ka teistest allikatest, on kavandatud ja selgitatud põhjalikult. Tegevuste järgnevad etapid on läbi mõeldud, riskid on määratletud ja maandatud. • Kava elluviimine • Kohaliku tegevusgrupi areng ja rahastamisvõimalused, sh ka teistest allikatest, on kavandatud ja selgitatud põhjalikult. Tegevuste järgnevad etapid on läbi mõeldud, riskid on määratletud ja maandatud. • Kava elluviimine • Kohaliku tegevusgrupi areng ja rahastamisvõimalused, sh ka teistest allikatest, on kavandatud ja selgitatud põhjalikult. Tegevuste järgnevad etapid on läbi mõeldud, riskid on määratletud ja maandatud. • Kava elluviimine • Kasutatud sisendid ja ressursid on plaanitud optimaalselt. Tulemused on võimalik saavutada optimaalse kiirusega, juhtimine on efektiivne. Kaasrahastamise allikad on mitmekesised. • Kava • Kasutatud sisendid ja ressursid on plaanitud optimaalselt. Tulemused on võimalik saavutada optimaalse kiirusega, juhtimine on efektiivne. Kaasrahastamise allikad on mitmekesised. • Kava • Kasutatud sisendid ja ressursid on plaanitud optimaalselt. Tulemused on võimalik saavutada optimaalse kiirusega, juhtimine on efektiivne. Kaasrahastamise allikad on mitmekesised. • Kava

25. Kohalike arenguvõimaluste kasutamine • Strateegias kajastavad meetmed keskenduvad kogu piirkonna ühisosale ning meetmete väljatöötamisel on arvesse võetud lisaks arenguvajadustele ka kohalikke arenguvõimalusi. • Kohalikud arenguvõimalused on põhjalikult kaardistatud, analüüsitud ning strateegia väljatöötamises kasutusse võetud.

26. Strateegia selge esitus, ajakava elluviidavus, rahastamiskava selgus • Kavandatud kulutused meetmetele on kirjeldatud ja eelarveliste proportsioonide optimaalsus on välja toodud. • Tegevustevahelised seosed ja eesmärk on hästi põhjendatud ja selged. Ajakava on elluviidav.

27. 2. Kohaliku tegevusgrupi ülesehitus ja arendamise kirjeldus Juhtimine ja töökorraldus Majanduslik elujõulisus 3. Tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus 4. Ülevaade tegevuspiirkonna ja sotsiaalsete gruppide vajadusest Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna strateegia koostamise struktuur Strateegia tiitellehe vormistus • Sissejuhatus • Sisukord • Lühikokkuvõte 1. Üldosa • Kohalik tegevusgrupp • Tegevuspiirkond • Liikmeskond • Kohaliku tegevusgrupi areng ja kogemused

28. 7. Strateegia oodatavad tulemused 8. Strateegia koostamisel kasutatud materjalid 9. Strateegia koostamise protsessi kirjeldus 10. Strateegia elluviimise kava 11. Lisad Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna strateegia koostamise struktuur 5. Strateegilised valikud • Visioon • Strateegilised eesmärgid 6. Tegevuspiirkonna kaasamine ja arendamine • Kaasamine • Piirkonna elanikele suunatud teavitus ja koolitused

29. Hindamiskriteeriumid 1. Tegevuspiirkonna ühtsus 2. Partnerluspõhimõtte arvestamine ja mitmesektorilisus 3. Tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus 4. Majanduslik elujõulisus 5. Piirkondlik koostöö 6. Rahvusvaheline koostöö 7. Uuenduslikkus 8. Seesmine sidusus 9. Integreeritus teiste arengukavadega 10. Kohalike arenguvõimaluste kasutamine 11. Kogu tegevuspiirkonna kaasatus 12. Erinevate elanikegruppide kaasatus 13. Noored 14. Jätkusuutlikkus 15. Esitatud strateegia terviklikkus

31. Märksõnad uueks Leader perioodiks 2009 - 2013 • Koostöö tegevusgrupi siseselt • Koostöö tegevusgruppide vahel • Koostöö rahvusvahelisel tasandil • Uuenduslikkus • Integreeritus • Noored

32. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!