1 / 11

Aprillikriisi põhjused ja tagajärjed

Aprillikriisi põhjused ja tagajärjed. Raivo Vetik. Ekspertgrupp : Martin Ehala, Mati Heidmets, Leif Kalev, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo, Raivo Vetik. Analüüside terviktekstid : http://www.rahvastikuminister.ee/artiklid18fa.html?lang=Eesti&g=Uudised

fia
Download Presentation

Aprillikriisi põhjused ja tagajärjed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Aprillikriisi põhjused ja tagajärjed Raivo Vetik

  2. Ekspertgrupp: Martin Ehala, Mati Heidmets, Leif Kalev, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo, Raivo Vetik. Analüüsideterviktekstid: • http://www.rahvastikuminister.ee/artiklid18fa.html?lang=Eesti&g=Uudised • http://www.meis.ee/est/uudised/index.php?newsID=1414 Uus integratsioonistrateegia:http://www.rahvastikuminister.ee/jaotdb46.html?lang=Eesti&g=Rahvusvähemused%20ja%20integratsioon&a=Integratsioon

  3. Aprillikriis on nii probleem kui ka võimalus Pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused tõid ühelt poolt välja teravad rahvuslikud erimeelsused, kuid tekitasid ka uue võimaluse integratsiooniga sisuliseks edasiminekuks. • Probleem - rahvuslik vastandumine riigi jaoks olulistes küsimustes ohustab Eesti julgeolekut ja tulevikupotentsiaali. • Võimalus – kriis sunnib esitama fundamentaalseid küsimusi Eesti tuleviku kohta: kas meie eesmärgiks on liikuda tagasi üherahvuselisse riiki või edasi mitmekultuurilisse riiki?

  4. Analüüsi keskne mõiste – Eesti rahvuslik julgeolek • Aprillikriis tugevdas oluliselt nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste vastastikku negatiivseid hoiakuid ning ühiskonna polariseerumist • Tingimustes, kus Venemaa määratleb enda rahvusliku huvina mõju suurendamise endise NL ruumis, kujutab taoline olukord endast tõsist ohtu Eesti riigi rahvuslikule julgeolekule • Lähiajal Eesti riigi poolt tehtavatest poliitilistest valikutest sõltub, kas Pronkssõdur jääb Eesti ühiskonda ühendama või lahutama ning kas saadud kogemus aitab kaasa ühiskonna integratsiooni edenemisele või jätkub konflikti eskaleerumine.

  5. Aprillikriisi sotsiaalne kontekst: • naturalisatsioonitempo on alates 2005. aastast oluliselt vähenenud, • rahvuslikud erimeelsused ajalooküsimustes on kasvanud, • rahvusrühmade vastastikune häiritus on suurenenud, • eesti keele valdajate osakaal ühiskonnas ei kasva, • eestivenelaste hulgas domineerib rahulolematus lõimumispoliitikaga.

  6. Tabel 1. Kas 1940. aastal Eesti okupeeriti või ….(%)

  7. Tabel 2. Venelaste teistsugusest käitumisest ja elulaadist häiritud eestlaste osakaal (%) vanuse lõikes

  8. Venemaa faktor aprillikriisis: milline võiks olla ratsionaalne tegevusstrateegia ebastabiilsuse tekitamiseks Eestis? Lühidalt võib välja tuua järgmised arengud, mis toetavad nimetatud eesmärgi saavutamist: • Äärmusrühmituste tegevus aktualiseerib Pronkssõduri vastandlikud tähendused eestlaste ja mitte-eestlaste jaoks; • Eesti valitsuse poolt monumendi teisaldamise kavandamine ja läbiviimine võimendab konflikti ja haarab sellesse kaasa kogu ühiskonna; • Vene duumasaadikute nõudmine Eesti valitsuse tagasiastumiseks, Eesti saatkonna ründamine Moskvas ning küberrünnakud Eesti riigiasutuste vastu – nende kaudu muudetakse tekkinud ebastabiilsus ühiskonna püsivaks tunnuseks, sest need takistavad vastutuse võtmist tehtud vigade eest.

  9. Arvamus, et tegemist oli Venemaa poolt läbimõtlemata sammudega ei kannata kriitikat, sest kui eeldada, et pingete tekitamise taga on Venemaa, siis on ebajärjekindel väita, et sündmuste haripunktis teeb ta samme, mis on juhuslikud. • Pigem on see osa laiemast kalkulatsioonist, mis kokkuvõttes annab Venemaale paremad võimalused Eesti asjadesse sekkumiseks talle sobival hetkel.

  10. Pronksöö sündmuste peamine tagajärg on ühiskonna ebastabiilsuse hüppeline suurenemine. Seda taastoodavad: • sisegrupi konformism • ‘vaikuse spiraal’ • vastutuse eksternaliseerimine

  11. Pronkssõduri teisaldamine tekitas olukorra, kus inimeste normaalsed psühholoogilised reaktsioonid muutuvad ohuksEesti rahvuslikule julgeolekule. • Järelikult on tegemist jämeda poliitilise veaga, mille eest maksab kogu Eesti, kasutades ajakirja Economist väljendust, ’kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda’.

More Related