Download
1 / 22
220 likes | 534 Views
Tavakompostimise ja vermikompostimise võrdlus, kompostimise parameetrites tehtavad vead ja nende tagajärjed. Sander Kutti TTÜ Tartu Kolledz sander.kutti@ttu.ee. Orgaanilise materjali lagunemine. Komposteerumine, käärimine, mädanemine, põlemine
E N D
Tavakompostimise ja vermikompostimise võrdlus, kompostimise parameetrites tehtavad vead ja nende tagajärjed. Sander Kutti TTÜ Tartu Kolledz sander.kutti@ttu.ee
Orgaanilise materjali lagunemine • Komposteerumine, käärimine, mädanemine, põlemine • Võib toimuda nii hapnukuvabas keskkonnas kui ka hapniku juuresolekul • Orgaaniline aine -> CO2 + H2O • Kõik elusorganismid suudavad lagundada orgaanilisi ühendeid • Tööstuslikuks lagundamiseks tähtsaimad mikroorganismid • Mikroorganismide abil lagundamine allub mikroobsele kasvukõverale
Orgaanilise aine kontrollitud bioloogiline ja keemiline lagundamine. Bioloogiliste ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulem Kompostimise tulemusena vaheneborgaaniliseaine sisaldus materjalis kuni 80% Orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel tekkiv looduslik väetis Võimalus kompostida ka anaeroobsetes tingimustes- probleemiks lõhn, kiirus Vanim mullaviljakuse parandaja Komposteerimine
Lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toitained muudetakse omastatavateks Keskkonda reostada võivad liikuvad ained seotakse bioloogiliselt Umbrohuseemnete, võimalike parasiitide ja patogeenide arvukust ja eluvõimet vähendatakse Taimedele ja mullale ohtlikud ained (ka. lõhnaained) lagundatakse Toodetakse taimedele kasulikke fermente, ensüüme Komposteerimine
Komposteerimine • Eristatakse 3 peamist meetodit: • Avatud kuhjad ehk aunkompostimine – passiivne hapniku juurdepääs • Liikumatud kuhjad – hapnik/õhk surutakse kuhjadesse mehhaaniliselt • Reaktorsüsteemid
Vermikompostimine • Orgaanilise aine laugnadmine sama mis tavakompostimisel • Vihmaussid peamiselt segajad, kobestajad ja peenestajad • Elutegevuse käigus suureneb eripind • Suure eripinna positiivsed omadused- hapniku ja ensüümide parem ligipääs • Optimaalsed parameetrid: • Temperatuur 17 - 27 oC • Niiskus 60 – 80 % • Happesus 6,0 – 7,5
1. Hapnik 2. Niiskus 3. Materjali struktuur ja tükkide suurus 4. C/N suhe 5.Temperatuur Kompostimist mõjutavad tegurid
Hapnik • Tase peaks olema vähemalt 5%, atmosfääris 21% • Kui hapnikku on vähem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lõhna probleem • Hapnikuvaeses keskkonnas tekivad gaasilised ühendid – NH4 ja H2S toksilised • Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine
Niiskus • Optimaalne niiskusesisaldus 50-60% • Liiga väike niiskus- lagundajate elutegevus pärsitud • Liiga suur niiskus- hapniku juurdepääs takistatud • Niiskus oluline ka temperatuuri hoidmise koha pealt • Kopmostimisprotsessi käigus suur osa niiskusest ka aurustub
Materjali struktuur • Materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi • Peenestamisega paraneb aereeritus ja ensüümide ligipääs substraadile – rohkem pinda kinnitumiseks mikroorganismidel • Samas, liiga väikesed osakesed võivad niiskuse toimel kokku kleepuda ja takistada hapniku liikumist • Optimaalne osakeste suurus jääb vahemikku 3 mm – 5 cm
C/N suhe • Vahemik 25-30:1 on optimaalne. Kui lammastiku kogus materjalis on vaga vaike,tekib lämmastiku defitsiit ja lagundamisprotsess aeglustub. Kui lämmastikku on rohkem,siis osa sellest lendub lagundamisprotsessi kaigus ammoniaagina. • Erinevatel materjalidel onerinev C:N suhe, seetottu tuleb kompostimisel materjale segada. Näiteks niidetud muru C:Nsuhe on 20:1, puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1
Temperatuur • Hästi aereeritud kompost soojeneb temperatuurini 40-70oC aktiivselagundamise perioodil • Tepretatuuri tõusu vaja eelkõige kahjulike mikroorganismide hävitamiseks • Temperatuuri tõustes 5 kraadi võrra lagundamise efektiivsus kuni 2x kõrgem • Oluline seos niiskusesisalduse ja aereeritusega
Kompostimise etapid • 1. Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb komposteeritava materjaliga. • 2. Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus10-40oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • 3. Kui temperatuur uletab 40oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid,temperatuur jääb vahemikku 40-70oC, orgaaniline aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus),aktinomutseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) jaseente (Aspergillus, Mucor) vahendusel.
Kompostimise etapid • 4. Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Sellesfaasis suureneb seente ja aktinomutseetide arv. • 5. Kupsemise faas, temperatuur langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofilistetasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis suurenebhuumusaine kogus.
Bakterid Seened Aktinomütseedid Vähem: arhed, vetikad 1-5 milj. rakku grammis kompostitavas materjalis Patogeenid Kompostimises osalevad mikroorganismid
Psührofiilid, mesofiilid, termofiilid Patogeenide inaktivatsioon algab temperatuurist 55oC Komposti küpsuse hindamine laboris – hingamisaktiivsus, mikroobne biomass, ensüümiaktiivsused Patogeensete mikroorganismide kontroll kohustuslik Kompostimises osalevad mikroorganismid
Kompostitava materjali viibeaeg peab sõltuvalt temperatuurist olema: kompostimisel avatud aunades temperatuuril ≥55 °C vähemalt 10 ööpäeva; kompostimisel avatud aunades temperatuuril ≥65 °C vähemalt 3 ööpäeva; kompostimisel kinnises reaktoris või välitingimustes eraldatud süsteemis temperatuuril ≥60 °C vähemalt 3 ööpäeva. Kompostile esitatavad nõuded
Kompostile esitatavad nõuded • Komposti järelvalmimise faasis peab komposti tootja vältima: • 1) anaeroobsete tingimuste tekkimist, mis võib tuleneda liigniiskusest, materjali tihenenud struktuurist või aunade liigsest suurusest; • 2) materjali liigset kuivamist; • 3) tolmu eraldumist materjali käsitsemisel; • 4) segunemist muude jäätmetega või ainetega ja saastumist, sealhulgas patogeensete mikroobidega; • 5) seemnete sattumist komposti.
