Eesti julgeolekuruum 2008

1. Eesti julgeolekuruum 2008 Christian-Marc Lifländer

2. Juttu tuleb • Globaalne ja regionaalne dünaamika • Eksisteerivad ohud • Eesti kaitsepoliitilised lahendid

3. Globaalne ja regionaalne dünaamika

4. GLOBAALNE JULGEOLEKUKESKKOND-1 • Kiirenev üleilmastumine • Hiina ja India järk-järguline tõus globaalseteks tegutsejateks • Puudub stabiilsus • Läbikukkunud riikide suur arv; • Suure sõja oht lühiajalises perspektiivis väike, eriti Euroopas • USA hegemoonia + EL fenomen; • Püsib kohalike ja rahvusvaheliste kriiside ettearvamatu tekke ja arengu oht • Massihävitusrelvade jätkuv levik • Uued, mittekonventsionaalsed julgeolekuohud • Radikaalse islami ideoloogia levik

5. GLOBAALNE JULGEOLEKUKESKKOND-2 • Globaliseerumist liigutavad 3 jõukeskust- US (NAFTA), Aasia ja EL • Majandus-, sotsiaalsed jm erihuvid riikide ja jõukeskuste tekitavad globaliseeruvas maailmas tugevaid vastuolusid • Demokraatiate vahel püsib koostöö-vastuolude võrk • Turumajandus kui põhimõte ei välista konkurentsivastuolusid

6. GLOBAALNE JULGEOLEKUKESKKOND-3 • Riikide majanduslik ja sellest tulenevalt ka poliitiline kaal muutub kiiresti. • Jõuvahekorrad muutuvad eelkõige seoses Aasia majanduste arenguga. • USA osakaal maailmamajanduses püsib. EL osakaal maailmas pigem langeb ning lääs pigem seisakus • Venemaa aeglustab liikumist, kuid siiski jääb arenevaks.

7. GLOBAALNE JULGEOLEKUKESKKOND-4 • Sõjalise potentsiaali osas on USA kaugelt muudest üle • Tänapäeva maailmas ei ole pelgalt sõjaline ülekaal kuigi kergesti realiseeritav tulemusteks ja kõikjale jõudu ei jagu. • Teaduse ja tehnika arengus on US endiselt ülivõimas liider, kuid ka siin on Aasia kiiresti tugevnemas - 5 aasta pärast panustab Hiina eeldatavasti teadus- ja arendustegevusesse rohkem kui EL

8. Läänemere dünaamika • NATO ja Euroopa Liidu laienemine on mõjutanud positiivselt ka Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonda – valdav enamik piirkonna riike kuulub Euroopa Liitu ja suur osa NATOsse. • Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere regioonis on vähenenud minimaalseks, kuid ei ole olematu

9. Venemaa-1 • Venemaa • käsitleb maailma mitmepooluselisena ja ennast ühena sellistest poolustest. • püüab vältida liigset seotust rahvusvaheliste kohustuste ja reeglitega • tegutseb klassikalise reaalpoliitika raames, kus saab oma võimalusi (tuumarelvad, naftaeksport jne.) ära kasutada

10. Venemaa-2 • Poliitika on selgelt suurriikide keskne, väikeriike ignoreeritakse või lähemate puhul püütakse domineerida. Suurriiklus on legitiimsuse allikas. Jätkub sekkumine naaberriikide asjadesse sh kasutades eriteenistusi • Püütakse Lääne käed Venemaa kritiseerimisel siduda • Püsib välisvenelaste teema

11. Venemaa-3 • Armee • ei ole enam suure globaalse sõja vahend, pigem tööriist piiratud ülesannete jaoks eriti naabruses • edasine areng on pideva vaidluse objekt- armeereform minekuks valdavalt elukutselistele relvajõududele on suurtes raskustes • pole uusi relvatüüpe viimase 15 aasta jooksul kuigi palju saanud ega ka välja töötanud

12. Venemaa-4 • NL ajaga võrreldes on • relvajõudude koosseis oluliselt vähenenud (4,8 miljonilt 1,134 miljonile, arvatakse kahanevat 1 miljonile) • küsitav võime toimetada üksusi pika maa taha taha ja tegutseda komplekselt kõikide väeliikide osas • armee väiksema mõjuga, tugevad on konkurendid eriteenistustest • Kui USA või Hiina ei pea mõtlema Venemaa võimele pidada suurt sõda, siis Venemaa väiksemate naabrite seis on keerulisem ja seda just nt militaarse surve osas

13. Ohud Eestile

14. 1. OHUD MAAILMAS JA KRIISID • “KÕIGE TÕSISEM OHT” • Võimalik ebastabiilsus ja kontrollimatud arengud maailmas. NATO ja EL kaudu oleme osalised üle maailma toimuvas läbi nende. • NATO ja EL laienemisega on julgeoleku- ja stabiilsusvöönd Euroopas oluliselt avardunud. Samas ei ole endiselt võimalik välistada ohte Eesti julgeolekule.

15. 2. SÕJALISE KONFLIKTI OHT • Eesti julgeolekule ei ole praegu ega ka lähitulevikus otsest sõjalist ohtu. Ka keskmises ja pikemas perspektiivis (JPA on 8-10 aastale) on konventsionaalne laiaulatuslik sõjaline rünnak ükskõik millise NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline. Pikemas perspektiivis ei saa sellise ohu taastekkimise võimalust siiski täielikult välistada. • Võimalikud vormid- sõjalise survetegevuse oht (vägede liikumine, õppused, piiririkkumised) ja poliitilise sihiga terrorirünnakud

16. 3. VÄLISE SURVE OHT • Põhivalikute muutmisele suunatud otsese välise surve oht on olemas • Samas võib selline surve olla seotud ka muude riikide eriteenistuste tegevusega ning poliitiliselt motiveeritud majanduslike või muude meetmetega Eesti suhtes

17. 4. RAHVUSVAHELINE TERRORISMIOHT • Rahvusvaheline terrorism ja sellele kasvupinnast loov organiseeritud kuritegevus levivad aladel, kus puudub või on nõrgenenud riiklik julgeolek, korrakaitse ja õigusriik (vt läbikukkunud riigid, kuid täna ka EL mitmed liikmed jm arenenud riigid) • Suur oht on selle põimumine massihävitusrelvade kontrollimatu levikuga

18. 4.2 RAHVUSVAHELINE TERRORISMIOHT • Terrorism jääb rahvusvahelise elu osaks vaatamata selle vastu võitlemise ulatusele vt viimased näited Madriidis ja Londonis. Häiritud inimesed ei kao. • Suurim kartus endiselt massihävitusrelvade sattumine terroristide kätte: • Jaapanis 1995 Aum Shinrikyo keemiarelv • USA 2001 antraksikirjad

19. 5. ORGANISEERITUD KURITEGEVUS • Võimalik side terrorismiga ja massihävitusrelvadega • Märgatav oht Eesti õigusriigi toimimisele ja seeläbi julgeolekule on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse

20. 6. INIMTEGEVUSEST JA LOODUSJÕUDUDEST TINGITUD OHUD • Inimtegevusega seotud • vanad tuumajaamad, kemikaalid • tankerite üha intensiivsem liiklus eriti Soome lahel • Keskkonnaseisundi halvenemine hõlmab ohte alates soojenemisest, osoonikihi kahanemisest kuni tormideni

21. 7. SOTSIAALSED OHUD • Narkomaania • HIV/AIDS jt ohtlikud nakkushaigused • Hädaolukorrad läheduses võivad kaasa tuua põgenikevooge ja ulatuslikku migratsiooni

22. 8. MAJANDUSLIKUD OHUD • Maailma majanduskriisid • Meie sihtturgude ebastabiilsus • Energeetiline sõltuvus monopoolsetest välistest energiasüsteemidest ja tarnijatest • Energiajulgeolek

23. 9. INFOTEHNOLOOGILISED OHUD • Infosüsteemide rikked ja arvutikuritegevus • Küberründed • Tõsine asümmeetriline julgeolekuoht • Vahendiks terroristide kätes • Eestit aprillis-mais 2007 tabanud küberründed näitasid, kuidas võrgupõhiste teenuste segamine või halvamine mõjutab nii riigi toimimist kui kodanike igapäevaelu.

24. Eesti kaitsepoliitilisedlahendid

25. ALUSED • Eesti Vabariigi Julgeolekupoliitika alused(kiidetud heaks Riigikogu poolt 16. Juunil 2004) • Sõjalise Kaitse Strateegiline Kava(kehtestatud VV poolt 18.jaanuaril 2005) • Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010(Kinnitatud VV poolt 27. Märtsil 2004 )

26. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 1. • Julgeoleku jagamatus • Julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. • Rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks osaleme rahu- ja kriisireguleerimisoperatsioonidel;

27. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 2. • Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolneregionaalkoostöö liitlastega • Ühisväärtuste kaitse • Tugevad liitlassuhted strateegiliste partneritega ja regionaalse koostöö arendamine

28. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 2.1 • Tugev liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega • Euroopa julgeoleku nurgakivi • Eesmärk on omada pika perspektiivi liitlassuhet, säilitada USA huvi Balti riikide ja Eesti vastu ning kohalolek Põhjala-Balti regioonis;

29. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 3. • Usutav sõjaline heidutus • Riigikaitsetegevus eelkõige suunatud sõjalise ohu tekkimise ja suurenemise ärahoidmisele. • Eesti sõjaliste võimete arendamine rahvusvahelisteks sõjalisteks operatsioonideks, kollektiivkaitseks, suveräänsuse demonstratsiooniks ja esmaseks kaitsevõimeks

30. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 4. • Riigikaitse ühtsus ja totaalkaitse • Tugineb kodanike põhiseaduslikul kohustusel osaleda riigi kaitsel, ühiskonna toetusel riigikaitsele ning tsiviil- ja sõjaliste struktuuride koordineeritud koostööl. • Kodanike kaitsetahte ja kaitseküsimustest teadlikkuse säilitamine ja tõstmine

31. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 5 • Kollektiivne kaitsetegevus • NATO kui tõhusa transatlantilise kollektiivkaitse ja julgeoleku-organisatsiooni säilimine ja tugevnemine

32. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 6. • Toetus Euroopa Liidu sõjaliste võimete väljaarendamisele • EL julgeoleku- ja kaitsedimensiooni arengu toetamine suunas, kus see täiendab ja tugevdab Euroopa julgeolekuarhitektuuri, nõrgestamata NATOt

33. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted – 7. • Tsiviiljuhtimine, • Sõjaväelaste allutatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale; • Kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega; • Riigi poliitilise juhtkonna ja ametkondadevajalik pädevus sõjalistes küsimustes.