AASTAKOOSOLEK 2008 28. mail Eesti Rahvusraamatukogus

1. AASTAKOOSOLEK 2008 28. mail Eesti Rahvusraamatukogus

2. PÄEVAKORD • Koosoleku juhataja valimine ja päevakorra kinnitamine • Merekeele nõukoda tähistab 35. tegevusaastat - komisjoni esimees Uno Laur • Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühma tegevusest - töörühma esimees Alar Aab • 'Bijurgunn' ja 'lubav potentsipuu' -  ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst - komisjoni esimees Toomas Kukk • Eteri juhatuse aastaaruanne- juhatuse esimees Siiri Lauk • 2007. aasta tegevusaruande kinnitamine • Eteri tegevusplaanid – Siiri Lauk, Valli Voor jt • Algatatud küsimused

3. Eteri põhikirjalised ülesanded • Eestis tehtava terminoloogiatöö koordineerimine koostöös Eesti Keele Instituudiga ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega; • koostöö korraldamine rahvusvahelise terminoloogiaasutuste võrguga; • olemasolevate terminoloogiakogude (andmebaaside, raamatukogude) integreerimine ja edasiarendamine;

4. oskuskeelekorralduse toetamine; • terminoloogiliste teenuste (termininõuanded, eksperdihinnangud, erialatekstide tõlked, oskuskeeleinfo levitamine) andmine; • terminoloogiakoolituse korraldamine; • kodumaiste ja rahvusvaheliste terminoloogiaprojektide täitmise korraldamine; • oskussõnastike ja muu terminoloogiateemalise kirjanduse kirjastamine.

5. ERAISIKUD: Eri valdkondade oskuskeelespetsialisid, filoloogid/lingvistid, standardimise ja oskuskeelekorrastusega tegelevad valdkondade asjatundjad-kokku70 liiget JUHATUS:Veiko Berendsen,Mati Kaal, Valli Voor, Heikki Vallaste Merily Plado (asendusliige)Siiri Lauk- juhatuse esimees JURIIDILISED ISIKUD: Interlex OÜ ILO Kirjastus AS Tervise Arengu Instituut TEA Kirjastus Tehnilise Tõlke Keskus OÜ Tilde Eesti OÜ Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut Eesti Rahvusraamatukogu Liikmeskond

6. Tegevus 2001-2007 • 2001-2007 - Eteri juhatuse esimees Arvi Tavast Olulisim sel perioodil: rahvusvaheliste kontaktide loomine, terminoloogiakoolitused, ühingu seminarid, oskuskeelekorralduse seisundiuuring jms: http://www.eter.ee/yritused.htm • 2007. aasta märtsikuus alustas tegevust uus juhatus: ühingu üldkoosolekul vaagiti taas kord Eteri vajadust, rolli ja võimalikke arengusuundi. Prioriteedid: ekspertide võrgustiku laiendamine; koostöös Eesti Keele Instituudi ja ministeeriumidega terminoloogiatöö koordineerimine eri valdkondade vahel; oskuskeelekorralduse toetamine

7. Oskuskeelekorralduse seisundiuuring 2003http://www.eter.ee/baas/index.html

8. 2006. aasta küsitluse tulemused (täidetud e-küsimustike põhjal) • Terminikomisjone on kokku 18. Süstemaatiliselt töötavaid komisjone 10(mõnede tegutsemisaeg mitukümmend aastat). Ülejäänud komisjonide tegevusperiood kõigub paarist kuni kümne aastani. • Osa komisjone töötab sagedusega kord kuus, nõupidamiste kestus 2–4 tundi, osa koguneb nõupidamisteks vastavalt vajadusele. • Terminivalik süstemaatiliselt tegutsevates komisjonides põhineb valdkonna terminite temaatilisel jaotusel, lisaks tõlketekstidest kogutud, terminipäringutest laekunud ning eestindatud standardites esitatud terminid.

9. Terminikorrastuse käik jäädvustatakse valdavalt koosolekute protokollides ja kantakse andmekogusse (ühe või mitme tabeliga andmebaasidesse). Töömaterjali põhjal on osa andmekogust tehtud kättesaadavaks üle Interneti (veebisõnastikud) ja välja antud erineva mahuga trükiseid (terminivihikud; tõlkesõnastikud; sõnastikud, kus on nii seletused kui ka võõrvasted mitmes keeles). • Komisjonide tegevuseks on mõnel juhul saadud projektitoetusi, osa komisjone töötab missioonitundest ning oma valdkonna oskuskeelekorrastuse vajadusest ja ei ole leidnud rahastamisallikat.

10. Igas valdkonnas tegutsevad üksikud huvilised või ajutised töörühmad, ajendiks oma erialatöö vajadused. • Mitmete organisatsioonide või ühenduste kodulehtedelt võib leida tegevusvaldkonnaga seonduvate terminite eri mahus loendeid (ei kajastu Eteri andmebaasis). Sageli ei ole eri organisatsioonid oma valdkonna oskussõnu ühtlustanud või kooskõlastanud sidusalade terminitega.

11. Probleemidena on nimetatud: rahapuudust ja initsiatiivipuudust komisjoni loomiseks. • Mõnel juhul oodatakse algatust ja eestvedajaid mujalt, s.t väljastpoolt organisatsiooni (nimetatud on nii Eterit kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi). • Ühtset terminoloogiategevust ei pea vajalikuks mitmed ministeeriumid, mistõttu on terminikorrastus iga erialainimese või huvigrupi oma mure.

12. Põhilised vajadused: • terminoloogiaabi tõlketekstide koostamiseks • andmebaaside loomise ja pidamise koolitused • abi ja toetus nii oma kui ka valdkondadevaheliste oskuskeeleseminaride korraldamiseks • oodatakse, et keegi algataks projekte ja neid ka koordineeriks; igas valdkonnas on mitmeid erialaspetsialiste, kes on nõus tegema sisutööd, keegi ei taha aga võtta endale administreerimise (projektijuhtimise) kohustust.

13. TEGEVUSARUANNE 2007 2007. aastal jätkus koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga (kolm koostöölepingut). Täideti eelmisest perioodist ületulnud lepingukohustused; eraldatud vahendeid kasutati oskuskeelekorralduse andmebaasi arenduseks: • testiti andmebaasi funktsionaalsust ja kontrolliti sisu ajakohasust • fikseeriti tehnilise lahenduse vead • osa andmebaasist programmeeriti ümber

14. loodi tehniline tugi terminiallikate lisamiseks ja redigeerimiseks ning sõnastike analüüsiks andmebaasis • toimetati terminiallikate nimistu • vastavalt lepingule toetati raamatukoguterminoloogia andmebaasi arendust maist-oktoobrini sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumiga 2 koostöölepingut, millega Eter võttis kohustuse: • välja töötada terminikomisjonide toetuskonkursi kriteeriumid • konkurss läbi viia

15. konkursikomisjoni otsuse kohaselt toetused jagada, sõlmida lepingud toetuse saanud komisjone esindavate juriidiliste isikutega, tagada toetuse kasutamise aruandlus Kahe konkursi tulemusena toetati järgmisi komisjone: • Merekeele nõukoda • Eestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjon • Meditsiiniterminoloogia komisjon • Raamatukoguterminoloogia toimkond • Eesti Laborimeditsiini Ühingu terminoloogia töörühm

16. Eesti imetajanimede komisjon • Eesti Mööblitootjate Liidu terminoloogiakomisjon • Haridusterminoloogia komisjon • Vastavalt lepingule telliti aastatel 2000-2005 ilmunud terminisõnastike ülevaade, mis avaldati Eteri veebisaidil http://www.eter.ee/andmebaas/index.php • Koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga korraldati 4. oktoobril Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminar “E-keskkond – lisaväärtus või uus mõõde?” http://www.nlib.ee/803

17. Raamatupidamise bilanss AKTIVA 31.12.2007 31.12.2006 KÄIBEVARA RAHA 55 311 159 667 NÕUDED JA ETTEMAKSED Nõuded liikmete vastu 300 3100 Maksude ettemaksed ja tagsinõuded 714 Kokku 55 611 3 814 KÄIBEVARA KOKKU 55 611 163 481 AKTIVA KOKKU 55 611 163 481 PASSIVA KOHUSTUSED Maksuvõlad 29 349 - Sihtfinantseerimine /tulev.per.tulu/ - 172 500 Muud võlad 691 4 229 KOHUSTUSED KOKKU 30 040 176 729 NETOVARA Eelmiste perioodide akumuleerit. tulem -13 248 -13 830 ARUANDEAASTA TULEM 38 819 582 NETOVARA KOKKU 25 571 -13 248 PASSIVA KOKKU 55 611 163 481

18. Tulude-kulude aruanne 20072006 PÕHITEGEVUSE TULUD Liikmemaksud 7 865 10 300 Sihtotstarbeline tulu 502 500 98 476 Kokku510 365 108 776 PÕHITEGEVUSE KULUD Sihtotstarbeline kulu sh. Terminikomisjonide toetus 265 000 - Projektide toetus 113 682 70 746 Mitmesugused tegevuskulud 18 532 13 752 Tööjõukulud: Palgakulu 58 287 17 865 Sots.maksu kulu 19 234 5 896 Ettevõtte töötuskindlustuse kulu 175 54 Tööjõukulud kokku 77 696 23 815 Kokku 474 910 108 313 FINANTSTULU Intressitulu 3 364 119 ARUANDEAASTA TULEM38 819 582

19. Liikmemaksude tasumisest • Juriidilised isikud – Eter saadab arve • Eraisikud – kannavad käimasoleva aasta liikmemaksu Eteri pangaarvele: 221017637698 makse selgitusse märkida:  Eteri liikmemaks (2008) Muu info http://www.eter.ee/

20. Algatused aastast 2007 • Terminoloogiategevuse koordineerimine riiklikul tasandil. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel loodi 2007. aasta jaanuaris terminoloogiatöö koordineerimise komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada eestikeelse terminoloogia arendamise riiklik programm aastateks 2008-2012. • Ülikoolides on võetud mitmetesse õppekavadesse eraldi ainena ka terminoloogia vähemalt 2 ap mahus. • Probleem endiselt: ressursinappus ja vähene või suisa olematu rahastamine. Asjahuvilised loovad ja korrastavad oskuskeelt ajendatuna entusiasmist ja oma töövajadustest.

21. Eteri roll riiklikus programmis • Koondab eri valdkondade oskuskeeleasjatundjaid ja lingviste, olles seega terminiekspertide võrgustiku põhiosa. • Koordineerib valdkondadevahelist oskuskeeletegevust, arendades koostööd nii Eesti Keele Instituudi kui ka Eesti ülikoolide ning kutseharidusasutustega. • Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (võimalik, et tulevikus ka teiste ministeeriumidega), toetab ja tõhustab Eter ka terminikomisjonide tegevust. • Eter esindab oma liikmeskonna huvisid suhtlemisel riigiasutustega.

22. Eter arendab, haldab, korrastab ja hoiab ajakohasena oskuskeelekorralduse andmebaasi, mis sisaldab andmeid ekspertide, terminikomisjonide ja terminiallikate kohta. Oskuskeeleseisundi hindamiseks ja andmete ajakohastamiseks korraldab Eter elektroonilisi küsitlusi, töötleb kogutud andmed ja teeb need Eteri veebisaidil tasuta kõigile kättesaadavaks, tagades pakutava informatsiooni usaldusväärsuse ja seeläbi ka väärtuse. • Eteri oskuskeelekorralduse andmebaas hõlmab kõigi erialade (ühe keelena eestikeelset terminoloogiat sisaldavate) oskuskeeleallikate (sõnastike) korrastatud bibliograafianimestikku.

23. Eter koordineerib terminikomisjonide ja teiste erialaühingute suhtlust ja korraldab tööseminare. • Eter on suhtluskeskkond erinevate valdkondade terminoloogiahuvilistele, erialaasjatundjatele/ekspertidele, keeleteadlastele ning terminoloogiakoolitust pakkuvatele õppeasutustele. • Eter loob vajadusel ja võimalusel veebipõhise oskuskeelefoorumi, andes tõhusama võimaluse oskuskeelehuviliste ning spetsialistide erialaseks suhtluseks.

24. Teooria versus praktika • Terminoloogiatöö võib tinglikult jagada kaheks – ühelt poolt ülikoolides antav teoreetiline koolitus, riiklikud kavad ja normdokumendid, teisalt aga n-ö akadeemilisest ringist väljapoole jäävad praktilisemat laadi alad. • Rakendusvaldkondade oskuskeel on samavõrd oluline kui teadusterminoloogia, ning tegelikkuses on need kaks omavahel tihedalt seotud. • Uute, eeskätt e-keskkonnaga seotud mõistete plahvatuslik kasv on suur väljakutse ka oskuskeelekorrastajaile. • Iga valdkonna mõistete süstematiseerimine vajab ühtseid liigitusaluseid ning ka täpseid ja selgeid termineid, mida kasutada märksõnadena.

25. Kas on olemas piisavalt allikaid? • Avaldatud on palju eri valdkondade standardeid, k.a terminoloogiatööd käsitlevaid ja termineid esitavaid normdokumente, mis on aga valdavalt trükised. • Enamik arvestatavaid oskussõnastikke on paberil. • Üle Interneti on võimalik leida terminite andmebaase, sõnastikke ja üksikuid terminiloendeid, mille puhul ei saa alati kindel olla nende kvaliteedis. • Mõned (võib-olla) väga head ja asjatundlikud terminikogud võivad olla kellegi isiklikul veebisaidil, “peidetud” veebi süvakihtidesse, mistõttu terminivajajal neist abi ei ole.

26. “Suurt osa informatsioonist, mida me nõutame ja tarbime, ning millest kindlasti olulise osa moodustab esmatähtsusega praktiline või isiklik teave, ei saa me raamatukoguhoidjatelt, andmebaasidest või Internetist. Kaasinimeste poole pöördumine on alati olnud kõige sagedamini kasutatav ja kõige tulusam informatsiooni hankimise viis …” Alistair Black. Informatsiooninduse ajalugu. Ajakiri Raamatukogu, 2007, 1-4.

27. TÄNAN KAASA MÕTLEMAST !