Turvalisus: meie ühine eesmärk!

1. Turvalisus: meie ühine eesmärk! Avo Üprus Siseministeerium

2. Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja plaanide väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada välja ohud ja need tõrjuda ning kõrvaldada avaliku korra rikkumised. Turvalisus- kõigi kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles igaükstunneb ennast kaitstult ja on tagatud tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukordadesse, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Kõigi kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku-, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde ja ohutu elukeskkonna säilitamisele läbi oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumise. Mõisted

3. Eesti on aastal 2015 turvaline ühiskond, mis väljendub ohutus elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonna liikmete turvalisus on kindlustatud avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu, mis toimib nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Ühtlasi on suurenenud elanike oskusohuolukorras õigesti toimida ja paranenud teadmised enese ning teiste hättasattunute aitamiseks. VISIOON

4. Igaühe vastutus • Kaasamine • Koostöö • Ennetus • Planeerimine Põhimõtted

5. Turvalisuspoliitika põhisuundades määratletud ühtsete põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalike korrakaitse meetmete ja arendustegevuste väljatöötamiseks ning pikaajaliseks planeerimiseks tuleb koostada avaliku-, mittetulundus- ja erasektori koostöös ning siseturvalisuse nõukogu koordineerimisel siseturvalisuse arengukava. Siseturvalisuse arengukava tuleb koostada viieks aastaks ja vajaduse korral kehtivat kava täiendada, kui tekib tarve muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ja meetmeid. Siseministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega koostab ja esitab siseturvalisuse arengukava täitmise aruande Vabariigi Valitsusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruaril. Arengukava

6. Tulevikuta?

7. Liiklusohutus • Tuleohutus • Süüteod • Piirivalve Valdkonnad

8. Liiklus

9. Tulekahjud

10. Kahe kuu võrdlus kuritegevuses

11. Kuritegevuse võrdlusandmed(2)

12. Kuritegevuse geograafia

13. Tendentsid

14. 1994 – asutamine SRK osakonnana • 1995 – registreerimine MTÜ-na • 1996 – 1997 – riikliku programmi väljatöötamine, esimene varjupaik Lõuna Eestis • Seadusalgatus (kahjude kompenseerimine) • 2002 – 2003 uued ettepanekud JM, RK • 2004 – SE • 2005 - süsteem Ohvriabi

15. 2005. aastal käivitati ohvriabiteenuse süsteem koos 16 ohvriabikeskusega üle Eesti. Ohvriabiteenust (nõustamist) sai 2008. aastal ca 4000 inimest, reeglina perevägivalla ohvrid. Ca 30% klientidest jõudis ohvriabiteenuseni politsei kaudu. Samas on ohvrite teadlikkus vastavast teenusest madal ning ohvriabiteenuse jõudmine suurema hulga abivajajateni nõuab pidevat selgitustööd nii selleks, et abivajajatel tekiks arusaam probleemide lahendamise vajalikkusest kui ka selleks, et paremini teadvustataks ohvriabiteenuse olemasolu. Arengud

16. Ohvriabiteenus - enamasti politsei juures. • Psühholoogilise abi taotlemine – sealsamas. • Riikliku hüvitise taotlemine – pensioniametis. • Tugiisikuteenus – kolmas sektor. • Perevägivallaohvrite varjupaigad. • Lähenemiskeeld (alates 2006) • Rahastamise ebavõrdsus. Lihtsus ja keerulisus

17. Usaldus • Inimlikkus • Koostöö • Usun sektoriteülese koostöö viljakusse nii kodanikuühiskonna arengu kui turvalise elukeskkonna loomise osas. • Terve, turvaline, ja kõlbeline ühiskond. Mis me teeme?

18. Kuidas seda teha?

19. Suur tänu kaasa mõtlemast. • Avo.uprus@siseministeerium.ee