1 / 20

Radoonist meie majades

Radoonist meie majades. Lia Pahapill Eesti Geofüüsika 2005, 11.11.2005 Tõraveres. Radoon - oht inimese tervisele. Eesti Keskkonnatervise Riiklik Tegevusplaan (NEHAP) 1999 - radoon on Eestis enam levinud tervisele ohtlik keskkonnategur

harris
Download Presentation

Radoonist meie majades

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Radoonist meie majades Lia Pahapill Eesti Geofüüsika 2005, 11.11.2005 Tõraveres

  2. Radoon - oht inimese tervisele • Eesti Keskkonnatervise Riiklik Tegevusplaan (NEHAP) 1999 - radoon on Eestis enam levinud tervisele ohtlik keskkonnategur • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP) ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) - radoon on oluline ioniseeriva kiirguse allikas, mis suurendab vähki haigestumise riski

  3. Radoonitasemete normeerimisest • ICRP ja Euroopa Komisjon soovitavad: elamutes aktsioonitase olemasolevatele hoonetele 400 Bq/m³; planeeritav tase uutele majadele 200 Bq/m³; • Eesti Standard EVS 839:2003 “Sisekliima”: hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus alla 200 Bq/m³

  4. Miks me räägime just siseõhu radoonist, kui terviseriski tegurist? • Veedame 80% oma elust majades • Välisõhus on radoonisisaldus tavaliselt 10-20 Bq/m³ • Majades, mis meie kliimas peavad pidama tuult ja sooja, võib see olla kümneid ja sadu kordi kõrgem

  5. Kust radoon majja tuleb?

  6. Radoonitasemetest meie majades erinevate uuringute põhjal • Radooniuuringud ETUI ehitusfüüsika osakonnas aastail 1989-1991 Mõõtmised 400 majas (90% elamutes, 10% koolides-lasteaedades) 72% majadest radoonitase <100 Bq/m³; 4% üle 800 Bq/m³; suurim mõõtmistulemus 6700 Bq/m³ (Sillamäel) Ei tuvastatud norme ületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalidest, ka tuhaplokist Põhiline radooniallikas on pinnas hoone all

  7. Eesti-Rootsi radooniprojektid aastail 1992-2004 Mõõtmistel kasutavad alfa-tundlikust plastikust (CR-39) detektorid

  8. Radooniseire Riikliku Keskkonnaseire Programmi raames aastail 1994-1998 • Eesmärgid: • - üldine radoonitase Eestimaa majades; • - radooniohtlikud piirkonnad; • - radooniohtlikud hoone tüübid • Mõõdeti 700 maja, peamiselt elamut • Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine • 102 Bq/m³

  9. 65% majadest radoonitase alla 100 Bq/m³; • 3% üle 800 Bq/m³; • ühepere-elamutes radoonisisaldus reeglina suurem kui kortermajades • Selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse • Sellist tüüpi maja+uraanirikas pinnas=ülikõrge radoonitase majas (12000 Bq/m³ Kundas)

  10. Riiklik radooniuuring (1998-2001) Eesmärk: kogu Eestit hõlmavad mõõtmised määramaks radoonitasemeid meie elamutes ning siseõhuradoonist tulenevat terviseriski Mõõtmistulemused 515 juhuslikult valitud majast üle maa: - keskmine radoonitase ühepere-elamus 103 Bq/m³; - keskmine radoonitase korrusmaja I-korrusel 78 Bq/m³; - keskmine radoonitase kõigis eluruumides 60 Bq/m³; - 1% majadest radoonitase >400 Bq/m³; - maksimaalne mõõtmistulemus 1044 Bq/m³ (Haljalas)

  11. Kasutades ICRP poolt soovitatud üleminekukoefitsiente on: • Eesti elanike radoonist saadavaks aasta keskmiseks efektiivdoosiks • - ühepere-elamus 1,8 mSv • - korrusmaja I-korrusel 1,3 mSv • - korrusmajades üldse 0,7 mSv • Arvestades, et 70% elanikest elab kortermajades on Eestis aasta keskmine siseõhuradoonist põhjustatud efektiivdoos 1,0 mSv

  12. Radoon kui kopsuvähi riskitegur Eestis: • ICRP riskihinnangud • Eesti Vähiregistri andmed • Rootsi uuringud suitsetajate ja mittesuitsetajate kohta • Riikliku radooniuuringu tulemused • Umbes 90 uut kopsuvähijuhtu 700-st on põhjustanud radoon meie elamutes • Neist 90-st on ainult 10 juhul tegemist mittesuitsetajatega

  13. Projekt “Radoon majades”(2002-2004) Eesmärk: - mõõtmised 2000 majas, eeldatavalt radooniohtlikes piirkondades tagamaks alusmaterjali Eesti-Rootsi koostöös valmivale radooniriski alade kaardile; - radooniprobleemide tutvustamine elanikkonnale ja huvigruppidele

  14. Mõõtmispiirkondade valik Lähtuti järgmistest kriteeriumitest: - ala on määratletud radooniohtlikuna EPN 12.3 (Radooniohtlikud alad Eestis); -piirkonnas radoonisisaldus pinnaseõhus >50 kBq /m³ (Eesti Geoloogiakeskuse mõõtmised); - karsti esinemine; - allmaakaevanduse piirkond; - perspektiivne elamuehituse piirkond

  15. Projekti põhitulemused: • Mõõtmistulemused 1564 maja kohta - aritmeetiline keskmine 268 Bq/m³; - maksimaalne 9450 Bq/m³; - standardhälve 438 Bq/m³; - 6 % mõõtmistulemustest > 800 Bq/m³, 4 % > 1000 Bq/m³

  16. Saadi vajalik lähtematerjal Eesti- Rootsi kiirgus- ja geoloogiakeskuste ühistööna valminud “Esialgsele Eesti radooniriski levilate kaardile” (sisaldub Eesti Geoloogiakeskuse trükitud kaardimapis “Eesti radooniriski kaart”)

  17. Järeldused: • Eestis on ligikaudu 2000 maja, kus radoonitase ületab 400 Bq/m³; • 800 Bq/m³ ületavaid radoonikontsentratsioone esineb ka uutes majades; • 800 Bq/m³ ületavad radoonitasemed on sageli majades diktüoneemakilda avamusaladel

  18. Edaspidi: • pöörata enam tähelepanu korrektiivmeetmete väljatöötamisele radoonitasemete alandamiseks olemasolevates hoonetes; • “Eesti radooniriski kaardist” lähtuda nii uute majade ehitamisel kui ka vanade renoveerimisel; • jätkata elanikkonna informeerimist radooniga seonduvast

  19. TÄNAN KUULAMAST!

More Related