Teadmistepõhine Eesti 2007-2013

1. Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 • Visiooni kohaselt on Eesti 2013. aastal Euroopa Liidu liikmesriigina tuntud kui kiiresti arenev innovaatiline ja konkurentsivõimeline riik

2. Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 • Strateegia eesmärkide saavutamise indikaatorid 2013. aastal: • Teadus- arendustegevusega hõivatud töötajate osakaal kasvab 3 teadlase ja inseneri võrra 1000 töötaja kohta; • Eestist saab innovatsioonisõbralik riik; • Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste kõrge lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu • Uuendustegevus ehk innovatsioon hõlmab nii uute teadussaavutuste kui ka juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate uudsel moel kasutamist

3. Õppurite jagunemine Eesti kõrgharidussüsteemis Ülikoolides ja nende kolledžites 72% Rakenduskõrgkoolides ja kutseõppes 28% 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 • Õppureid kokku 298368 292926 25863 249250 • Üliõpilasi kokku 63625 65659 6776 68287 • üliõpilasi rahvastikust 4,7% 4,8% 5,0% 5,0% • üliõpilasi õppuritest 21,0% 22,4% 26,2% 27,4% • Ülikoolides 39759 40711 41340 42867 • Eraülikoolides 7042 6409 6615 6467 • Riigi rak.kõrgk 4323 4648 5140 7142 • Erakõrgkoolides 5874 6634 739 7452 • Riigi kutseõppeasutustes 6627 7257 6910 4058 • Era kutseõppeasutustes 356 301 73,6% 71,8% 70,77% 72,2% 26,4% 28,2% 29,23% 27,8%

4. Kas Eesti kõrghariduse koolivõrgu süsteem on optimaalne ning võimaldab teadmistepõhise ühiskonna kujundamist parimal viisil? Kas liialt paisutatud akadeemiline kõrgharidus põhjustab käelise ande tõrjumist põhikoolist ja on üheks teguriks 1600 lapse väljalangemisele? Kas oleme kasutusse võtnud kõik ressursid - nii vaimsed kui materiaalsed? Strateegia näeb siin kõigi oluliste ühiskonnapartnerite kaasamist ja kogu kõrgharidussektori rolli. Kuidas on probleemile lähenenud Euroopa kõrgharidusruum?

5. Õppekavade liigitus 1976-1997 Euroopas ja NSV Liidus • Tagasivaatavalt: • 1976. aastal käsitles UNESCO klassifikaator ISCED76 kõrghariduse õppekavasid ühe sektorina • NSV Liidus toimis ühe kanaline kõrgharidussüsteem institutsionaalses tähenduses – ülikoolid, instituudid, akadeemiad

6. Õppekavade liigitus 1997 aastal Euroopas • 1997. aastal, UNESCO klassifikaatori ISCED97 ilmumisel, liigitati kõrghariduse õppekavad kahte sektorisse 5A ja 5B (kõrgharidus oli maailmas oluliselt muutunud) • ISCED97 järgi liigitasid Euroopa riigid 5A tüüpi õppekavasid vaid ülikoolidesse

7. Rakenduskõrghariduse areng ELis ja taasiseseisvunud Eestis 2005. aastal • ELis on 3-4aastased õppekavad muutunud akadeemilisemaks • 16 riigis 29-st esinevad 3-4aastased 5A tüüpi õppekavad ülikoolide kõrval ka ülikooli välistes kõrgkoolides • 14 riigis 29-st esineb ülikoolide kõrval ka ülikooli välistes kõrgkoolides magistriõpe • Eestis on magistriõpe rakenduskõrgkoolis võimalik koostöös ülikooliga, mis on aga tekitanud probleeme ülikoolide integreeritud õppekavadega ühildumisel

8. Rakenduskõrghariduse arengud Euroopasaastatel 1997-2005 (1)(3-4aastased, 5A tüüpi õppekavad + mag.õpe) Focus on the Structure of Higher Education in Europe 2004/05 • Belgia litsentsiaat/meester/insener • Kreeka diplom • Prantsusmaa maitrise/master/diplome • Itaalia laureaspetsialistica/master • Portugal licenciado • Rootsi magisterexamen • Inglismaa master • Norra master • Slovakia magister umenia • Saksamaa master (FH) • Iirimaa master • Holland voortgezette opleidingen • Austria magister(FH)/Diplom- Ingenieur(FH) • Soome maisteri ? • Hispaania -----------

9. Kui aluseks võtta Euroopa vastavad arengud, siis milliseid arenguvõimalusi näevad siin Eesti ülikoolid?

10. Õppekavade liigituse täiendavad arengud Euroopas aastatel 1997-2004 • 1-3aastased (nn lühike tsükkel) õppekavad on muutunud kõrghariduslikeks ja sisult praktiliseks. • 20 riigis on 1-3aastased õppekavad klassifitseeritud kõrghariduslikeks 5B tüüpi õppekavadeks • (mis Eestis tähendaks keskhariduse baasil kutseõppeasutuses 1-3aastase õppekava alusel omandatava hariduse nimetamist kõrghariduseks). • Kõrgharidusstrateegia 2006-2015: Kutseõppeasutuses võib toimuda kolmandal tasemel lühikese tsükli õpe, mille lõpetamisel ei väljastata kõrghariduslikku diplomit. • Kas kõrgharidusstrateegia alusel toimub kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduslike õppekavade reformimine nn lühikese tsükli õppekavadeks? Arvi Altmäe

11. Kvaliteet = akrediteerimine? • Rakenduskõrgkoole akrediteeritakse jätkuvalt koos ülikoolidega Euroopa ülikoolide professorite-ekspertide poolt, mis on tekitanud ülesaamatuid raskusi rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide tegevuse eesmärkide erinevuste selgitamisel. • Seega, kas toimiv akrediteerimise süsteem on parim võimalus selgitamaks rakenduskõrgkoolide (ka ülikoolide) orienteeritust põhitegevusest tulenevate ülesannete täitmisele? • Miks ei ole võimalik ekspertidena kaasata Eesti vastava valdkonna tippasjatundjaid/tööandjaid akrediteeritavale õppekavale? See vähendaks oluliselt kulutusi ja tooks esile orienteerituse vastavuse Eesti tööturule.

12. Tänan