Eesti hariduse kättesaadavus ja kvaliteet

1. Eesti hariduse kättesaadavus ja kvaliteet Peeter Kreitzberg 13. november 2008

2. Rahvusvahelises konkurentsis on teadmine muutumas olulisemaks kapitalist ja tööjõust. Eesti haridussüsteemi tuleb vaadelda osana Euroopa ja maailma haridussüsteemidest. Eesti haridus peab muutuma paremini kättesaadavaks ja kvaliteet oluliselt paranema

3. EESTI HARIDUSTASE

4. Keskharidusega inimeste osakaal (25- 64a)

5. Keskharidusega noored (20-24 a)

7. Eestis 2005/06 ja 2006/07 väljalangenud õpilased

8. Harimatus destabiliseerib sisejulgeolekut. Põhihariduseta inimesi on Eestis üle 4%, kinnipidamisasutustes üle 20% • Harimatus laastab riigieelarvet. Põhihariduseta inimesed lähevad oma elu jooksul EL liikmesriikidele maksma 0,5 kuni 2 miljonit Eurot abirahade, toetuste, vanglate ja politsei rahastamise näol

9. Kõige suurem kadu (üle 400 õpilase) on päevase õppevormi 9. klassis, kus osa õpilasi ootab lihtsalt 17. eluaasta täitumist, et koolikohustus lugeda täidetuks ja lahkuda • Paljude väljalangejate osaks on õppida aastate jooksul mitte midagi tegemist ja segada teiste õppimist ning õpetamist • Peale algkooli lõppu tuleks kaaluda 4 aastase töökooli võimalust kutseõppeasutuste juures, loomulikult vabatahtlikkuse alusel (poliitilised erimeelsused)

10. Eesti elanikkond oli 2005.aastal maailma riikide hulgas üks haritumaid, jäädes keskharidusega inimeste osakaalult alla vaid Tšehhile • Lühikese ajaga on keskhariduse omandanute osakaal vanuserühmas 20-24 aastat vähenenud 82% -ni, Tsehhis tõusnud aga 91,8% -ni • Noorte hulk, kes on omandanud vaid põhihariduse, või alla selle, on 13,2% • Võrdluseks - Soomes -8,3%, Tsehhis 5,6%, Sloveenias – 5,2%

11. Kutseõppeasutustes katkestas eelmisel õppeaastal õpingud 19% õppurite koguarvust • 16% katkestajatest olid astunud õppima pärast põhikooli lõpetamist ja 24% pärast üldkeskhariduse omandamist • Põhjused vajavad täpset selgitamist

12. Eestis jätkab 18 aastastest noortest õppimist 82,5%, Leedus 90,1%, Soomes 93,6% ja Rootsis 95,7% • Kehtestame koolikohustuse 18 eluaastani muutes kogu haridussüsteemi pandlikumaks, õpilaste huvidele ja võimetele vastavamaks (vaidluse teemaharidusringkondades)

13. Kõrgharidusvaldkonna ekstensiivne areng ei seostu hariduse kvaliteedi kasvuga. Vanuses 25 kuni 29 eluaastat on kõrgharidus 37,7% noortest. EL keskmine on 28%, Soome jääb samuti oma 32%-ga meist maha • Õppesuundade valikus ei erine meie noored oluliselt EL keskmisest • Probleem on aga selles, et Euroopa riigid ise erinevad oluliselt oma keskmisest • Humanitaar –ja kunstialadel õpib Eestis 11,4% üliõpilastest (EL keskmine -12,4%), sotsiaalteadust, õigust ja äri studeerib 38,1% üliõpilastest (EL keskmine 33,5%), inseneri-, tööstuse- ja ehitusvaldkonnas õpib meil 12,2% õliõpilastest (EL keskmine on 14,4%), põllumajanduses on vastavad numbrid 2,6% ja 2,1% , tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 8,8% ja 11,9% ning teeninduses 8,6% ja 3,7% õpib järgmistes valdkondades … (vt järgmist saidi)

15. Gümnaasiumi tasemel (ISCED3) õppijad

17. Eesti keskharidus on tugeva akadeemilise kallakuga • Üks põhjus on gümnaasiumihariduse parem territoriaalne kättesaadavus ja meie kutseõppe võrgu kontsentreeritud paiknemine teatud kindlates piirkondades ja lastevanemate soov jätta lapsed haridust omandama kodu lähedale, mis tagab parema sotsiaalse kontrolli ja tuleb ilmsesti perekonnale ka odavam • Ajalooliselt – üldharidust on ikka enam väärtustatud • Koolide rahastamishuvi esitab kutse astuda gümnaasiumiastmesse ka neile põhikooli lõpetajatele, kellele sobib paremini kutseõpe • Põhikoolijärgse kutseõppe võimalused on ebapiisavad

18. Meil on väikeseid gümnaasiume, mis ei suuda pakkuda õpilastele piisavalt valikuid, gümnaasiumi funktsioonid on ebamäärased, mis on näha ka riigieksamite korraldusest, kus ühe ja sama eksamiga tahetakse kontrollida keskhariduse omandatust ja ülikooli astumiseks nõutavat taset

19. Seoses uue õppekava koostamisega tuleb muuta paindlikumaks lõpueksamite süsteem, eristades keskhariduse omandamise nõuded ülikoolidesse ja teistesse kõrgkoolidesse vastuvõtu nõuetest.

20. Keskhariduse ühtlase kättesaadavuse huvides tuleks kaotada teravad vaheseinad gümnaasiumide ja kutsekeskkoolide vahel • Gümnaasiumis võiks olla võimalik õppida kutseharus ja kutsekeskkool peaks laiendama üldhariduse omandamise võimalusi lisaaastal.

21. RAHASTAMINE

22. Intitutsionaalsed hariduskulud Institutsionaalsed hariduskulud osakaaluna (%) SKP-st ja haridusvõrgu asutustes õppijate koguhulk osakaaluna elanikkonnast (2004) Arvesse on võetud kõik haridustasemed, arvutatud täis-õppeajale (full-time equivalence)

24. Kulud haridusele aastas

25. Kõik hariduskulud

26. Meie hariduse sisemine rahastamine astmete kaupa on ilmsesti tasakaalust väljas • Meie alushariduse rahastamine võrdub 25% ga EL keskmisest rahastamisest per capita korrigeerituna raha ostujõuga • Põhikooli vanema astme ja keskharidust omandava õpilase peale tehtavad kulutused moodustavad ca 50% EL keskmisest, üliõpilase peale tehtavad kulutused on ca 40% • Täiendõppele tehtavate kulutuste osas jääme maha kümnekordselt

27. HARIDUS JA MAJANDUS

28. Praegu valitseb meil vastuolu suhteliselt lihtsat tööjõudu vajava majanduse struktuuri ja tööturul olevate ja lähiaastatel lisanduvate uute töötajate suhteliselt kõrge haridustaseme vahel (Inimarengu aruanne 2007)

29. Tulenevalt muutuvatest konkurentsitingimustest nii liikmesriikides kui ka maailmaturul on vajalik uute, kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine ja olemasolevate töökohtadega seotud tootlikkuse kasvatamine. (Eesti seisukohad Lissaboni strateegia aruande ja ühenduse Lissaboni programmi 2008 – 2010 kohta)

30. Haridus ja majandusvaldkond peavad olema palju paremini koordineeritud, sest nad täidavad paljuski samu funktsioone

31. Haridus ja majandus

32. Töökohad on kogu Euroopas muutunud üha ajutisemaks, keskmine töökoha kestus on 3 aastat • Surve täiend- ja ümberõppele kasvab • Vajame kiireid ja ulatuslikke muutusi

33. Eesti eksport on mitmel eelneval aastal kasvanud kiiremini kui EL-s keskmiselt, murrang saabus 2007.a., kui meie kasv oli 4%, EL 7% vastu. • 2008.a. 8 kuuga kasvas Eesti eksport 5,6%, EL-s keskmiselt 7% • Andekate Eesti üliõpilaste välisülikoolide eelistused koostoimes madalale lisandväärtusele rajatud majandusega seavad ohtu meie jätkusuutlikkuse tervikuna

34. Hariduse ja majanduse liit ei toimi hariduse alarahastamisel • Kui majandus vajab head hariduskeskkonda, tuleb see kinni maksta ja lisaks seada innovaatilised sihid majanduses

35. Tööjõuturu ja hariduse seoseid ei saa analüüsida ainult töötajate formaalhariduse taseme järgi. Isiksuslikud omadused mängivad sageli palju suuremat rolli kui ainealased teadmised ja oskused • Eesti kool on vabanenud selgetest kasvatussihtidest, sest ei oska omavahel siduda vabadust ja ühisväärtusi • Vabadus on muutunud kõikelubatavuse sünonüümiks

36. Lissaboni protsess on seadnud eesmärgiks viia teadusarenduskulutused 3%- ni SKP-st - 1% tuleks avalikest kulutustest ja 2% ettevõtlusest

37. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus, 2006

38. Jaapan ja Rootsi panustavad läbi ettevõtluse üle 2%, osakaal Eesti riigieelarvest on 1% lähedal, kuid ettevõtluse enda osa on vähene. • Ka väljapakutud osakaal - 0,4% tekitab küsitavusi • Sisendi – väljundi dilemma

39. Eesti tööhõive: • mikroettevõtetes(1-9 töötajat) – 23,5% (EL 29,6%) • väikeettevõtetes (10 – 49 töötajat) – 28% (EL 20,6%) • keskmise suurusega ettevõtetes ( 50 – 249 töötajat) - 26,6 % (EL 16,8) • suurettevõtted ( üle 250 töötaja) – 21,9% (EL 33,3%)

40. Oleme EL-s esikohal väikeettevõtetes töötavate inimeste suhteliselt hulga poolest, kuid üsna viimased suurettevõtetes töötavate inimeste arvult • Suurettevõtteid endid on meil kõigist ettevõtetest 0,2% ( EL-s 0,4%) • Arvestatavaid uuringuid suudavad rahastada ennekõike suurettevõtted, samuti suuremad riigid • 90% kõigist erasektori teadus – ja arendustegevuse investeeringutest leiab aset seitsmes maailma riigis, 40% USA –s • Paljudel juhtudel oleks meile kõige tähtsam panustada tehnosiirdesse nii nagu see toimub valdavalt ka Nokias

41. Kui haridus on väga tähtis ettevõtluskeskkonna kujundamisel, siis ettevõtlus on väga tähtis haridus- ja teaduskeskkonna kujundamisel • Lõplik väljaõpe saab toimuda ettevõttes endas

42. Vajame piirkondlikke/maakondlikke, kaasaegse infobaasi ja ettevalmistusega spetsialistidega karjäärinõustamise keskusi, mis teenindaksid nii haridus –kui tööturusfääri

43. HARIDUSE KÄTTESAADAVUS JA KOOLIVÕRK

44. Esimesse klassi astumine kooli tüüpide lõikes 1998-2007

46. Hariduse kättesaadavus tähendab mistahes taseme kvaliteetse hariduse võrdsest kättesaadavusest kõigile Eestimaa lastele ja noortele sõltumata nende isiklikest rahalistest võimalustest, elukohast ja rahvusest

47. Ligi 40%-s omavalitsustes ei piisa lasteaia kohti. • Meie koolide õpikeskkond erineb üksteisest oluliselt, meie omavalitsuste võimekus panustada haridusse erineb kordi • ligi 60% üliõpilastest töötab õppimise kõrvalt, et rahastada õpinguid. Üliõpilaste õppetoetuste ja õppelaenude süsteem vajab lähiaastatel kardinaalseid muudatusi • Täiskasvanu hariduses on hõivatud vaid 6-7% töötajatest, samas kui Skandinaaviamaades küünib see 20%.-ni ja üle selle, EL keskmine on üle 10%

48. Seal, kus on tegemist hõreda asustusega, on õigustatud ja hädavajalik väikeste koolide pidamine, nii lasteaed-algkooli kui ka lasteaed-põhikooli pidamine. Nende koolide rahastamine ei saa toimuda pearaha alusel • Koolivõrku ei saa ratsionaalselt korraldada valdade keskselt. Kui lähestikku seisavad pooltühi algkool ja põhikool või pooltühjad põhikoolid, siis on mõistlik nad ühendada pannes käima koolibussi, vajadusel rajada õpilaskodu, mis ei tohi aga olla pelgalt väljamagamiskohaks, vaid pakkuma huviharidust ja organiseeritud vabaaja veetmist • Kõige enam vajab korrastamist keskhariduse taseme koolide võrk

49. TEESID KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMISEKS

50. 1. Eesti koolivõrgu kujundamisel tuleb tagada võrdsed haridusvõimalused kõigile õpilastele  sõltumata elukohast,  vanemate sissetulekust ja  sotsiaalsest positsioonist Kool on õpilaste jaoks, mitte õpilased kooli jaoks