1 / 17

Case study : Arenduslepingud ja koostöö välispartneriga

Case study : Arenduslepingud ja koostöö välispartneriga. Priit Siilaberg , CGI Eesti 27.02.2014. SWEDEN. FINLAND. NORWAY. ESTONIA. UNITED. KINGDOM. BELGIUM. GERMANY. CGI Eesti. 20 aastat Eesti IT turul 150 töötajat / 2 kontorit (Tallinn & Tartu)

garry
Download Presentation

Case study : Arenduslepingud ja koostöö välispartneriga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Casestudy: Arenduslepingud ja koostöö välispartneriga Priit Siilaberg, CGI Eesti 27.02.2014

  2. SWEDEN FINLAND NORWAY ESTONIA UNITED KINGDOM BELGIUM GERMANY CGI Eesti 20 aastat Eesti IT turul 150 töötajat / 2 kontorit (Tallinn & Tartu) 90%ärist moodustab tarkvara arendus Käive > 7 milj. EUR : 35%Eesti, 65 %Eksport CGI struktuuris kuulume Nordics üksusesse koos Soomega Väliskliendid Eesti kliendid

  3. Miks just välispartnerid? • Hind • Eesti – 50% odavam kui Soome/Rootsi/Norra • India - 50% odavam kui Eesti • Spetsiifilised teadmised ja oskused • Dünaamilisus

  4. CGI Eesti roll rahvusvahelistes projektides • Müügi teeb ja kliendihalduriks jääb kliendiga samas riigis asuv CGI üksus Klient Klient CGI – projektijuhtimine ja kliendihaldus CGI – kliendihaldus CGI Eesti – arendus ja tarne CGI Eesti – projektijuhtimine, tiimijuhtimine, tarne CGI India – arendus ja tarne

  5. Koostöömudelid • Projekti meeskonna rentimine - fikseeritud skoop ja maksumus • CGI Eesti arendusmeeskond on kaasatud projekti müügi ja planeerimise faasis • Projektijuhtimine jagatud mõlema arenduspartneri vahel • Arenduse raamleping ning selle lisana projektiskoop, maksumus ja vastutuse jagamine • Tunnipõhine allhange • Arendusmeeskond koosneb programmeerijatest ja on kaasatud kodeerimisfaasis • Juhtimine välispartneri poolt • Raamlepingu lisana määratakse ära nn. püsimeeskond, hinnamudel jne.

  6. Millele tähelepanu pöörata? • Teha võimalikult varakult selgeks millised erinevad kultuurid/rahvused on projekti kaasatud • Kuidas erinevad kultuurid omavahel suhtlevad • Nt. Kuidas rõhutada prioriteete? • Leppida kokku, mis keeles toimub kommunikatsioon (otseses kui ülekantud tähenduses) • Erinevad ajavööndid • Reisimisvõimalused • Projekti iseloomust ja seadusandlusest tulenevad piirangu • Copywrite!

  7. Riskide maandamine projekti alustamisel • Kõik osapooled kaasata juba projekti alguses • Rollid ja vastutus – RACI maatriks • Erinevad kultuurid ja töömeetodid • Meeting of theMinds • Projekti ajakava mõjutada võivate tegurite ette nägemine • Puhkused, riiklikud pühad • Kohalikus seadusandlusest tulenevad reeglid • Kui palju peab töölt lahkudes tööandjat ette teatama • Võimalikud koormuse muudatused jne • Võimalusel töötada projekti alguses kogu meeskonnaga ühes kohas

  8. Riskide maandamine projekti jooksul • Kommunikatsioon ja tagasiside • Aeg-ajalt kohapeal töötamine • Ühine iteratsioonide planeerimine

  9. Hea näide: MerlotMedi - Helsingi e-kiirabi infosüsteemi arendus • Osapooled: Soome, Eesti • Soome poolne partner: • kliendihaldus ja eelarve jälgimine; • analüüs; • Eesti poolne partner: • projektijuhtimine; • tehniliste lahendus ja -disain; • arendus ja testimine;

  10. Hea näide: MerlotMedi - töökorraldus • Projekti alguses töötas kogu meeskond ühes kohas • Igapäevased arenduse stand-up’idja lühikesed sprindid tagasid kiire tagasiside mõlemapoolselt • Iganädalased projektikoosolekud Soome ja Eesti vahel • Arendusiteratsioonide planeerimine näost-näkku kohtumisel

  11. Hea näide: MerlotMedi • Miks läks hästi? • Mõlemad arenduspartnerid olid kaasatud juba planeerimise faasis • Mõlemal partneril kokkupuude lõppkliendiga • Tihe koostöö ja võimalus näost näkku kohtuda • Sama kultuuriline taust

  12. Halb näide: Soome-Eesti-India koostöö • Soome poolne partner: • kliendihaldus ja eelarve jälgimine; • analüüs; • Eesti poolne partner: • projektijuhtimine; • tehniliste spetsifikatsioonide koostamine; • arendus; • India poolne partner: • programmeerimine ja testimine;

  13. Halb näide: Soome-Eesti-India - töökorraldus • Arendusiteratsioon = 4 + 1 nädalat • 2 korda nädalas arenduse stand-up – Eesti ja India vahel • Igakuine juhtgrupi kohtumine • Kaasatud kõik osapooled – Soome, Eesti ja India • Arendusiteratsioonide planeerimine • Näost-näkku kohtumine Eesti ja Soome vahel; • Indiaga üle telefoni, harva ka näost-näkku

  14. Halb näide: Soome-Eesti-India • Miks me ei olnud edukad? • Müük ja planeerimine tehti Soome müügimeeskonna poolt, kaasamata teisi partnereid • Projekti organisatsioon ja vastutus olid läbirääkimata partnerite vahel • Allhanke partner võttis seda projekti kui tööd, mis tuleb tarnida teisele CGI sisemisele partnerile, mitte lõppkliendile • Spetsifikatsioonide tõlkimiseks kasutati tõlkebürood „tänavalt“ • India poolel ei kaasatud algusest peale projektijuhti ja/või juhtivarendajat

  15. Halb näide: Soome-Eesti-India • Mida me õppisime? • Kogemus kolme partneriga arendusprojekti tegemisel • Meeskondade struktuur ja vastutus • Kommunikatsioon • Tehnoloogiline kogemus

  16. Kokkuvõtteks • Erinevate osapoolte vastutus selgelt piiritleda • Kõik osapooled kaasata juba projekti planeerimisel • Kommunikatsioon ja tagasiside • Meeting of theMinds • Õppetundide arutelu projekti lõppedes

  17. Tänan!

More Related