ROOMA VALLUTAB ITAALIA

1. ROOMA VALLUTAB ITAALIA

2. 390 e. Kr – Gallid ründavad Roomat • Aasta 390 e.Kr oli roomlaste jaoks ärev – põhjast olid Gallid ületanud Po jõe • Rooma sõjavägi sai lahingutes lüüa ja gallid jõudsid Rooma alla • Roomat gallid vallutada ei suutnud Pildil maailma tuntumaid galle – Asterix ja Obelix

3. ROOMA SÕJAVÄGI • Pärast gallide sissetungi hakkas Rooma võim Itaalias kiirest kasvama • Rooma peamine väeüksus oli LEEGION (pildil)

4. LEEGION • Koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalameestest • Leegionile lisandusid ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad (kokku u. 5000 meest) • Algul oli Roomas kaks leegioni, mida kumbagi juhtis konsul. Hiljem leegionite arv kasvas Pildil vanaaja “tank” – kilpidega kaitstud leegionärid

5. LEEGION LAHINGUS • Lahingusse minnes rivistus leegion mõnesajameheliste võitlusrühmade ehk MANIIPULITE kaupa • Maniipulid paiknesid kolmes reas malelaua ruutude sarnaselt • Esmalt viskasid leegionärid vastaste pihta odad, seejärel võitlesid lühikeste mõõkadega • Kahelt poolt toetasid leegionit ratsavägi

6. ITAALIA VALLUTAMINE • Kõigepealt vallutasid roomlased SAMNIIDID (latiinide sugulased) • Seejärel peeti veriseid sõdu Lõuna-Itaalias asuvate kreeka polistega • Kreeka polised kutsusid endale appi kuulsa väejuhi, Epeirose kuninga, PYRRHOSE (pildil), kes suutis küll roomlased ajutiselt tagasi tõrjuda, kuid läbi suurte kaotuste

7. “PYRRHOSE VÕIT” • Pärast suurte kaotuste läbi saavutatud võitu ütles Pyyrhos: “Veel üks selline võit ja ma olen kadunud!” • Siit tulebki mõiste – “pyrrhose võit” – võit, mis on kaasa toonud nii palju ohverdusi, et näeb rohkem kaotuse moodi välja

8. 265 e. Kr • Selleks aastaks vallutasid roomlased terve Itaalia

9. “JAGA JA VALITSE” • Roomlased valitsesid vallutatuid maid “jaga ja valitse” põhimõttel • Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud • Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad – lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada

10. VÕITLUS KARTAAGO VASTU

11. KARTAAGO • Kartaago oli võimas foiniikia koloonia Põhja-Aafrikas • Rooma ja Kartaago vahel toimus kolm suurt sõda, mida tunneme PUUNIA SÕDADE nime all (sest roomlased kutsusid kartaagolasi puunlasteks) Pildil Kartaago rekonstruktsioon arvutimängust “Caesar3”

12. ESIMENE PUUNIA SÕDA 264 – 241 e Kr • Sõda kulges roomlastele edukalt, sest Rooma leegionid olid Kartaago jalaväest tugevamad • Sõja alguses roomlastel laevastiku polnud, ent peagi ehitasid roomlased endalegi sõjalaevad. • Selleks, et Kartaagot meresõjas võita, kinnitasid roomlased oma laevadele raudogadega varustatud ülestõstetavad sillad – lahingus sõudis roomlaste laev kartaagolaste laeva kõrvale ja laskis silla alla. Raudogad klammerdusid foiniiklaste laevade külge ja roomlased said laeva vallutada. • Sõjas kaotas Kartaago peaaegu terve Sitsiilia saare

13. TEINE PUUNIA SÕDA. HANNIBAL TUNGIB ITAALIASSE • Kartaagolased ei tahtnud kaotusega leppida – vägede etteotsa asus HANNIBAL • 218 e. Kr tungis Hannibal elevantidega läbi Hispaania Lõuna-Prantsusmaale • Kuigi teekond oli väga kurnav oli Hannibal võitluses roomlastega edukas • Hannibali eesmärk oli vallutada Itaalia linnu ja luua liit Rooma vastu

14. TEINE PUUNIA SÕDA. CANNAE LAHING • Toimus 216 e.Kr • Hannibali vägi võitis 80 000 mehelise rooma armee Pildil roomlased oma kaotusele vastu minemas Cannaes

15. TEINE PUUNIA SÕDA. LÕPPVAATUS • Cannae lahing ei otsustanud sõja saatust – Rooma vastu liitu luua Hannibalil ei õnnestunud • 202 e Kr tungis Rooma väejuht SCIPIO Aafrikasse • 201 e. Kr pidi Kartaago jällegi alistuma – rahulepinguga kaotas ta kõik maad väljaspool Aafrikat Pilidl vasakult Hannibal ja Scipio

16. KOLMAS PUUNIA SÕDA. KARTAAGO HÄVITAMINE • Kuigi Kartaago oli kaotanud kõik valdused väljaspool Aafrikat jäi ta siiski üsna jõukaks piirkonnast • See tekitas roomlastes kadedust. Senaator Cato (pildil) lõpetas iga etteaste senatis sõnadega “Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada” • 146 e. Kr vallutasidki roomlased Kartaago ja tegid ta maatasa

17. SENAATOR CATO • Senaator Catoga võrreldakse tihti tänapäeval inimesi, kes korrutavad tüütuseni ühte ja seda sama – a la Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! Ceterum censeo, Carthago delenda est! jne. jne.

18. KREEKA JA MAKEDOONIA VALLUTAMINE • Hellenistlikud riigid olid omavahel tülis, mida kasutas Rooma väga osavalt ära • Roomlased kuulutasid end kreeklaste vabastajaks Makedoonia võimu alt • Lahingutes oli Rooma liikuv lahingukord parem Makedoonia jäigast faalanksist ning Rooma saavutas 168 e. Kr Pydna lahingus Makedoonia üle võidu • Samal aastal kui kui hävitati Kartaago – 146 e. Kr, alistati ka Kreeka ja Makedoonia rahvad Roomale Pildil Pydna linna varemed

19. ROOMLASED VAHEMEREMAADE VALITSEJATENA • Alistatuid maid nimetasid roomlased PROVINTSIDEKS • Igal provintsil oli asevalitseja, kes hoidis korda, võitles välisvaenlastega ja kogus makse – osa maksudest läks Rooma riigikassale, osa jäi asevalitsejale • Itaalia elanikud olid maksudest vabastatud

20. TRIUMF • Sõjaretkelt võidukalt tagasi tulnud Rooma väejuhile korraldati TRIUMF • Triumf kujutas endast pidulikku rongkäiku – kus kõige ees kõndisid senaatorid. Senaatoritele järgnesid vankrid sõjasaagiga ning ahelates suursugused sõjavangid. Seejärel väejuht sõjavankril. Kõige lõpus lihtsõdurid ja juubeldav rahvahulk