370 likes | 634 Views
Controllingu valdkonna väljakutsed tänases muutuvas keskkonnas Toomas Haldma Tallinn, 01.märts 2012. CONTROLLINGU SÜSTEEM ETTEVÕTTE JUHTIMIISSÜSTEEMIS
E N D
Controllingu valdkonna väljakutsed tänases muutuvas keskkonnasToomas HaldmaTallinn, 01.märts 2012
CONTROLLINGU SÜSTEEM ETTEVÕTTE JUHTIMIISSÜSTEEMIS Controllingu eesmärgiks on majandustulemustele orienteeritud juhtimissüsteemi (planeerimis-, reguleerimis- ja kontrolliaruandlussüsteemi)informatsiooniga varustatuse süsteemne kindlustamine. .
Controllingu põhiülesanded • kindlustada tegevustulemuste (finantsiliste-mittefinantsiliste), protsesside ja strateegia läbipaistvus ja selle kaudu tõhustada ettevõtte tegevust; • koordineerida terviklikult ettevõtte eesmärke ja vastavaid plaane ja kujundada ning tagada vastav tulevikule orienteeritud aruandlussüsteem; • kujundada ja juhtida controllingu protsessi määratlemaks eesmärke, planeerimist ja kontrolli (aruandlust) nii, et kõik juhtimistasandid saaksid tegutseda vastavuses oma eesmärkidega; • tagada juhtimistasandite infovajaduse katmine; • arendada ja hallata controllingusüsteeme.
CONTROLLER Vastutus tulemuse kujunemise TEGEVJUHT mehhanismide arusaadavus e eest (“kasumi suuna tüürimees”) CONTROLLING Tulemusvastutus infovarustatuse · projektide · otsuste ettevalmistamise · toodete · koordinatsiooni kaudu, · valdkondade lõikes, · samuti samuti vastava planeerimis - ja aru - · strateegiline tulemuslikkus · andlus süsteemi kujundajana.
Ettevõttesisene arvestus (juhtimisarvestus) ja controlling Ettevõttesisene arvestus väärtusahela analüüsis.
TULUD - KULUD = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD - KULUD = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD TOOTED - KULUD = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD TOOTED - KULUD PROTSESSID PERSONAL RESSURSID = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD TOOTED - KULUD PROTSESSID PERSONAL RESSURSID = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD TOOTED - KULUD PROTSESSID PERSONAL RESSURSID = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
KLIENDID TURUD TULUD TOOTED - KULUD PROTSESSID PERSONAL RESSURSID = KASUM ÄRITEGEVUSERAHAVOOG
Tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine Eesti ettevõtetes Suunatud: EL uuemate riikide suurematele ettevõttele Riigid: Ungari, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti Algataja: Prof. Peter Horvath (Horvath&Partners; International Performance Research Institute, Stuttgart) Koordinaator: Budapesti Corvinuse Ülikool
Ettevõtete taustast Valim: 130 ettevõtetEesti TOP-st, Vastused:65-lt e.50% ettevõtetelt Uurisime: seisund 2007 ja 3 aastat enne seda
Ettevõtete taustast Haruti : • Tootmine - 35 ettevõtet • Kaubandus – 10 • Teenindus – 5 • Finantssektor – 4 • Transport – 3 • Muud - 8 Käibevahemik: 100 – 8000 milj EEK (ca 6,5- 512 milj eurot)
Teoreetilisest tagapõhjast • Ettevõtte-siseste arvestussüsteemide ja neid mõjutavate tegurite analüüs - sõltuvusteooria (contingency theory) abil. • Arvestussüsteemi eesmärke ja ülesehitust mõjutavad • ettevõtluskeskkonna • tehnoloogilised • organisatsioonilised tegurid.
Tegevuskeskkonnast 2007– 52% kasvufaasis (CEE- 47%; GE- 36%) - 44% küpsusfaas (CEE- 46%; GE- 61%) Kolm aastat varem (2004) – 75% kasvufaasis Turukeskkonna muutused (7 – palline skaala): • Muudatused klientide tundlikkuses hinna-kvaliteedi suhte osas – 4,3; • Muudatused toodetes – 4,1; • Muudatused konkurentide toodetes – 4,0.
Tulemusnäitajad • Hõlmas 16 näitajat • Hindamiseks 7-palline skaala (1: ei kasutata üldse; 7: kasutatakse väga sageli) • Traditsioonilised finantsnäitajad • Muud finantnäitajad • Kliendipõhised mittefinantsnäitajad • Ettevõttesisesed mittefinantsnäitajad • Arengunäitajad
Peamised tulemused Ettevõttes kasutatavad tulemuslikkuse näitajad: • eelkõige finantsnäitajad • Kliendi– ja protsessipõhised näitajaid tunduvalt vähem. Tulemused täpsemalt Lääts, Haldma, Möller, 2011 (Baltic Journal of Mangement)
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing – ABC) • Rakendamine tõusuteel – selgem arusaam kulude tekkemehhanismidest väärtusahelas • 7% tootmisettevõtteid 1999.a. • 56% ettevõtteid 2007.a. • Viimase 3 a. jooksul kasvanud ligi kahekordseks (+ 81%)
Kliendi vs tootekesksus • 1999: 52% tootepõhiselt vs 20% kliendigrupi+17% müügipiirkonna lõikes • 2007: 75% tootepõhiselt vs 53% kliendigrupi lõikes sh Klientide jääktulu analüüsi kasutus kahekordseks Kliendikesksete lahenduste kasv eelkõige väiksemates firmades
Viimased aastad • EAS juhtimisvaldkondade uuring (Vadi jt, 2010) • Keskendumine finantsnäitajatele • Pigem lühiajaline kui pikaajaline vaade • Juhtimisfunktsioonide integreeritud käsitlust vähe
Suunad muutuvas majanduskeskkonnas • Juhtimisarvestuse ja controllingu tihenevad seosed teiste valdkondadega • Muutuste juhtimine, sh sisemised protsessid – capacity usage • Motivatsioonisüsteemid – pikaajaline vrs lühiajaline vaade • Riski juhtimine • Organisatsiooni struktuur ja kultuur – sh corporate governance
Ressursside kasutamise mõju kuludele ETTEVÕTTE RESSURSID KASUTATUD RESSURSID MITTEKASUTATUD RESSURSID = +
Ressursside kasutamise mõju kuludele ETTEVÕTTE RESSURSID KASUTATUD RESSURSID MITTEKASUTATUD RESSURSID = + MUUTUV-KULUD PÜSI-KULUD
Ressursside kasutamise mõju kuludele ETTEVÕTTE RESSURSID KASUTATUD RESSURSID MITTEKASUTATUD RESSURSID = + MUUTUV-KULUD PÜSI-KULUD PÜSI-KULUD
Võimalus - kulude juhtimise meetodite rakendamine • tootekulude juhtimise meetodid; • protsessikulude juhtimise meetodid; • kulustruktuuri juhtimise meetodid
Tootekulude juhtimine • toote konstruktsiooni või koostisega seotud kulude juhtimine tootearenduse ja -konstrueerimise faasis - sihtkalkuleerimise (Target Costing)meetodid • väärtusanalüüsi kaudu kulude juhtimine tootmisprotsessi algstaadiumis - kaizen kalkuleerimise meetod. • koordineeritakse detsentraalse tootmiscontrollingu raames.
Protsessikulude juhtimine Eesmärk: ettevõtte tegevusstaadiumite või protsesside lõikes paremini kasutada protsessidega seotud kuluressursse. Peamised meetodid: • tegevuspõhine kuluarvestus (ABC); • tegevuspõhine planeerimine (activity-based- budgeting – ABB) • tegevuspõhine juhtimine (activity-based- management – ABM).
Kulustruktuuri juhtimine Eesmärk: alandada toote või tootegrupi kaudkulusid ja ettevõtte üldkulusid (s.h. tootmislikke). Käsitletakse eelkõige põhitegevusega kaudseltseotudtugikulusid: • tootmise ettevalmistuse; • Seadistamise • Logistika • Ostuvaldkonna • Kvaliteedikontrolli kulud jt. nn tugikulusid. Tugineb eelkõige kulukohtade arvestusel ja tootmiscontrollingu valdkonna arendustel.
Võimalus – ettevõtte võimsuse ja turgude tasakaalu tagamine • Ettevõtte võimsuse (potentsiaali) juhtimine - kulude juhtimise meetodid; • Ettevõtte võimsuse suunamine turgudele - tegevuskulude juhtimine väärtusahelas; • Ettevõtte võimsuse kasutamine turgudel – turunduse juhtimise meetodid
Koostööd, edu ning rõõme ettevõtte potentsiaali tulemuslikul rakendamisel!