Ülevaade olukorrast veisefarmides

1. Ülevaade olukorrast veisefarmides LY JÕRAS ETKL-i loomakasvatusnõunik Tel 604 1783 E-post ly@taluliit.ee

2. PIIMAKARJAPIDAMISE EESMÄRGID • MÜÜGIPIIMA TOOTMINE, TÕULOOMADE MÜÜK • JUUSTUPIIMA TOOTMINE • MÜÜGIPIIMA TOOTMINE • MAHEPIIMA TOOTMINE • OLEMASOLEVATE MAADE HOOLDAMINE • PERELIIKMETELE TÖÖKOHTADE LOOMINE • LISATÖÖJÕU KASUTAMINE, SELLE OLEMASOLU • MAADE OLEMASOLU JA VÄÄRTUSE HINDAMINE

3. MIDA JÄLGIDA LÜPSILEHMADE ARETUSE PUHUL? UDARA- JA LÜPSIOMADUSI JALGADE TUGEVUST TÜÜPI

4. UDARA- JA LÜPSIOMADUSED • EESUDARA KINNITUS • UDARA PIKKUS JA KÕRGUS • KESKSIDEME TUGEVUS • NISADE ASETUS • VEERANDITE ÜHTLIKKUS • LÜPSIKIIRUS

5. JALGADE TUGEVUS • SÕRGADE TUGEVUS • SÕRGATSI TUGEVUS • JALGADE SEIS

6. TÜÜP • SUURUS • KEHA SÜGAVUS JA LAIUS • LAUDJA SIRGUS JA LAIUS

7. EESTI HOLSTEINI EESMÄRGID • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 8000 – 10 000 KG • RASVA % 3,9 – 4,4 • VALGU % 3,3 – 3,4 • SUJUV LAKTATSIOONIKÕVER • SUUR KASV • VASIKA SÜNNIMASS 40 – 55 KG • ESMASSEEMENDUSMASS 390 – 420 KG • MASS ESIMESEL POEGIMISEL 530 – 560 KG • VANUS ESIMESEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 650 – 750 KG • HÄSTI VÄLJENDUNUD PIIMATÜÜP • VILJAKUS

8. EESTI PUNASE EESMÄRGID • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 6000 – 8000 KG • RASVA % EESMÄRK PUUDUB • VALGU % VÄHEMALT 3,5 • MASS ESMAKORDSEL SEEMENDAMISEL 400 KG • VANUS ESMAKORDSEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 600 KG • KARJASPÜSIVUS • HÄSTILÜPSTAV UDAR • HEA TIINESTUMINE

9. Eesti maakarja TUNNUSED • 305 PÄEVA PIIMATOODANG 4000 KG • RASVA % 4,75 • VALGU % 3,42 • PIIMAL KÕRGE SUHKRUSISALDUS • PIIMAL HEAD LAAPUMISOMADUSED • TÄISKASVANUD LEHMA MASS 430 – 550 KG • NUDID, VÄHENÕUDLIKUD, HAIGUSTELE VASTUPIDAVAD, PIKAEALISED, KERGED POEGIMISED, VALKJASPUNASE VÄRVUSEGA, SÕBRALIKUD

10. MISSUGUSE LEHMA VASIKA VALIN KARJA TÄIENDUSEKS • MAKSIMAALNE PIIMATOODANG • HEA RASVA % • KÕRGE VALGU % • HEA VÄLIMIK • MADAL SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS • HEA ISELOOM • KERGE POEGIMINE

11. KUIDAS VALIDA OMA KARJALE SEEMENDUSPULLI • VALIDA 3-4 TUNNUST, MIDA KARJAL VAJA PARANDADA (PIIMATOODANG, VALGUPROTSENT, SÕRAD, UDAR JM) • JÄLGIDA PÕLVNEMIST SUGULUSARETUSE VÄLTIMISEKS • JÄLGIDA, ET PULLI TÜTARDEL EI ESINEKS SAMU „HALBU TUNNUSEID“, MIS KARJAL JUBA OLEMAS • MULLIKATELE VALIDA PULL, KELLE VASIKAD SÜNNIVAD VÄIKSEMAD

12. SEEMENDUSPULLID

13. Pull delgado

14. Pull delgado

15. KUIDAS LEHMA SÖÖTA? • LEHM TAHAB TAVALISELT SÜÜA KOHE PEALE LÜPSI. SELLEKS PEAB SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV. • HEA TOODANGUGA LEHM SÖÖB PÄEVAS KUNI 12 KORDA. IGA SÖÖGIAJA KESTUS KUNI 23 MINUTIT. • ESIMEST POEGA MULLIKAD KULUTAVAD SÖÖMISELE 10-15% ROHKEM AEGA KUI TÄISKASVANUD. KUI VÕIMALIK, SÖÖDA NEID ERALDI.

16. KUIDAS LEHMA SÖÖTA? KUI SÖÖDAVÕTT ON HALB • KONTROLLI JOOGIVEE KÄTTESAADAVUST • KONTROLLI EGA SÖÖT EI OLE RIKNENUD KUUMAL PÄEVAL SÖÖMUS LANGEB - 60% SÖÖDAST ANNA SIIS ÖÖSEL JA SUURENDA ENERGIARIKASTE SÖÖTADE OSAKAALU

17. KUIDAS LEHMA SÖÖTA? • LÜPSILEHMADEL PEAB SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV VÄHEMALT 20 TUNDI, SOOVITAVALT 24 TUNDI JA SÖÖDAJÄÄKE VÕIKS OLLA 3 – 5% • KOHENDA AEG-AJALT SÖÖTA, MEELITA SÖÖMA • HOIA ÖÖSEL SÖÖDALAVA KOHAL VALGUS. ÖÖVALGUS VAJALIK KA INDLEMISE PÄRAST

18. KUIDAS LEHMA SÖÖTA? • LAKTATSIOONI TIPP – PERIOODIL KUI LEHM EI SAAVUTA NII KÕRGET TOODANGUT KUI EELDAD – LISA PROTEIINI. • KUI LEHM KÜLL SAAVUTAB LOODETUD TOODANGU, KUID TOODANG HAKKAB KIIRESTI LANGEMA – LISA ENERGIAT • KORRAGA POLE SOOVITAV ÜLE 3 – 4 KG JÕUSÖÖTA LEHMADELE ANDA. SUURTE JÕUSÖÖDAKOGUSTE KORRAL SÖÖDA LEHMI TIHEDAMALT.

19. RAPSIKOOK • KUUMPRESSRAPSIKOOK – KUUMTÖÖTLEMISEL PURUSTATUD SEEMNEMASSI KUUMUTAMINE JA AURUTAMINE UMBES 100 C JUURES JA SEEJÄREL JUHITAKSE TIGUPRESSI, KUS TOIMUB ÕLI EEMALDAMINE • KÜLMPRESSRAPSIKOOK – PURUSTATUD SEEMNEMASS JUHITAKSE OTSE PRESSI, KUS TEMPERATUUR TÕUSEB LÜHIAJALISELT 50 – 60 C RAPSISROTTI SAADAKSE KOOGI EDASISEL TÖÖTLEMISEL VASTAVATE EKSTRAHEERIMISLAHUSTEGA, MILLE EESMÄRGIKS ON TAIMEÕLI MAKSIMAALNE ERALDAMINE

20. RAPSIKOOGI NÄITAJATE VAHE KÜLMPRESS 60 C KUUMPRESS SROTT KUIVAINE % 91,7 95,3 90 TOORPROTEIIN KA-s 30,6 36,1 38,2 TOORRASV KA-s19,4 12,2 2,9 TOORKIUDU KA-s 12,2 13,1 13,5 N-TA E-A KA-s 30,8 32,2 37,3 METABOLISEERIV ENERGIA MJ/KG KA-s 15,8 14,8 11,7

21. Jälgi lehma tervist! • LEHMA ILME – KUIDAS REAGEERIB ÜMBRITSEVALE, SILMAD PUHTAD, SELGED. KARVKATE SILE. REAGEERIB KÕRVADEGA ÜMBRITSEVA SUHTES. • KEHAHOIAK – KÜÜRUS HOIAK VIITAB SISEMISTELE PROBLEEMIDELE. JALGADEL TAMMUMINE SISEMISTELE PROBLEEMIDELE VÕI HAIGETELE JALGADELE. • TOITUMINE – EI TOHI OLLA LAKTATSIOONI ALGUSES VÄGA KÕHN JA LAKTATSIOONI LÕPUS PAKS. • KEHATEMPERATUUR – IGA HAIGUSE KAHTLUSE KORRAL MÕÕDA TEMPERATUURI. NORMAALNE 38 – 39 C (OPTIMAALNE 38,3-38,8 C). PEALE POEGIMIST KÕRVAD JA TAGAKEHA JAHEDAD, VIITAB POEGIMISHALVATUSELE

22. JÄLGI LEHMA TERVIST • HINGAMINE – TERVEL LEHMAL HINGAMISSAGEDUS 10 – 30 KORDA MINUTIS. • NINA – TERVE LEHMA NINA ON NIISKE JA JAHE • MÄLETSEMINE – LEHM MÄLETSEB 40-50% PÄEVAST. ÜHTE SUUTÄIT MÄLETSEB 50-70 KORDA. • VATSA TÄITUVUS – VASAKU TÜHIMIKU JÄLGIMINE, EI TOHI OLLA SÜGAV LOHK. • UDAR JA NISAD – LÜPSIJÄRGNE NISADE VAATLEMINE. SINAKAD VÕI KAHVATU VÄRVUSEGA, MULJUMISJÄLGEDEGA NISAD VIITAVAD VALELE PULSISAGEDUSELE VÕI LIIGA TUGEVALE VAAKUMILE. • TURI – PAKSENENUD TURJAPIIRKOND VIITAB MADALALE TURJAPUULE.

23. JÄLGI LEHMA TERVIST • SÕRAD – SÕRGADE PIKKUS, LONKED JA VALE SEIS VIITAVAD TRAUMADELE, VALELE ASEME PIKKUSELE, MITTESOBIVALE LAUDA PÕRANDALE VÕI VALELE SÖÖTMISELE (LAMINIIT). • JALAD – PAKSENENUD VÕI MARRASKIL KANNA- JA/VÕI PÕLVELIIGESED VIITAVAD LÜHIKESELE, KITSALE VÕI KÕRGE ASTMEGA ASEMELE VÕI VÄHESELE ALLAPANULE. • ROE – VÄGA HEA INDIKAATOR SÖÖTMISE HINDAMISEKS. TERVE LEHMA ROE ON NAGU „KARTULIPUDER“, MILLE KESKEL ON LOHK.

24. HOIA OMA VARA – LEHMA! • EI KARJU LEHMA PEALE • EI PEKSA LEHMA • LÜPSIAJAL EI TOIMU LAUDAS MUID TOIMINGUID – VAIKUS • KAMMI LEHMA • HOIA ASE KUIV JA PUHAS • PESE REGULAARSELT JOOGIAUTOMAATE, KOPPASID • HOIA LAUDAS HEA VENTILATSIOON • ANNA SÖÖTA PIISAVALT JA ÄRA HOIA LOOMI PIMEDAS

25. TÄNAN KUULAMAST!