Viiul

1. Viiul Eva-Marie Alasi

2. Ajalugu • Viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumšeit. • Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema 16. sajandi alguses • 19. - 20. sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid 17. ja 18. sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid.

3. Viiulimeistrid • NicolaAmati • GiuseppeGuarneri • Antoni Stradivari

4. Tänapäeval • Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tehti renessassiaegsed meistrid. • Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistamisviisist kui ka valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi.

5. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siiski „vanad itaallased“ ning nende hinnad võivad küündida miljonite eurodeni

6. Sugulaspillid • Vioola • Tšello • Kontrabass

7. Ehitus • Viiuli valmistamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid puidusorte (kuusk, vaher, jne). • Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, kuid valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga.

8. Eestis • Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil. • Juba 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. • Üldist mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid – laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul.

9. Mängimistehnikad • Conarco – poognaga • Pizzicato – sõrmedega näppides • Consordino – sordiinidega mängimine • Conlegno – löögid keeltele poogna puuosaga • Gettandol’arco – löögid keeltele poogna jõhvidega • Flažoletid – mäng ülemhelidel • Vibraato – pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega