90 likes | 346 Views
JÕULUVANA JUTT. Rääkinud jõulumees kord ühe jutu Ajast kui olnud ta uljas ja noor “Jõuludest vabal ajal ei tukkund, Sportisin, kandsin ihu eest hoolt.” Ükskord, vahetult enne jõule Mängides kossu päkapiku vastu Väänas ta oma paremat põlve Läbi käis valu, ei enam
E N D
Rääkinud jõulumees kord ühe jutu Ajast kui olnud ta uljas ja noor “Jõuludest vabal ajal ei tukkund, Sportisin, kandsin ihu eest hoolt.” Ükskord, vahetult enne jõule Mängides kossu päkapiku vastu Väänas ta oma paremat põlve Läbi käis valu, ei enam saand astu
Algul ei tundunud asi nii hull, Aga kui hommikul voodis ärkas Tundis, et põlvest lööks välja kui tuld: Vaadates paistes põlve märkas
Asi poleks ehk olnudki täbar Kuid Jõulude ootus koputas uksel Aega veel töödeni oli küll nädal Loodeti, abi küll kohale tuleb! Saatis ta päkapikud teele, et Otsida kiiret ja parimat abi. Ei läinudki päeva: eri maadest Tuli tarku mehi abiks
Uurisid jõuluvana tagant ja eest Tegid teste ja kõrget klistiiri Panid kompressi väljast ja seest Aga ei hädale saanud piiri
Nõutuna ohati, heideti meelt.... ...kui koputas uksele keegi Sisse astus raudse ilmega mees Silmis säramas lootuseleegid Katsus põlve ja ütles: “Asi on nii, Tuleb teha siin väikene op. Andke mu riistad, optika, viin. Luban: homseks põlv Sul tip-top!”
“Mida ta tegi, ma täpselt tean Olin ju ise koha peal!!! Telekast nägin, leidis põlve seest vea, Lõikas naks välja ja ....põlv viimase peal!!!”
Sest ajast usaldan neid raudse ilmega mehi” Kel silmades alati lootusesära Ei silguta, solguta, ei kätega vehi Tulevad, teevad LIHTSALT NIISAMA ÄRA