Mõnda Eesti kvalifikatsioonisüsteemist

1. Mõnda Eesti kvalifikatsioonisüsteemist 16.05.2008 Külli All

2. Millest tuleb jutt • Kutseseadus • kvalifikatsiooniraamistik • kutsete programm • ECVET • Kutseharidusstandard • õpiväljundid • VÕTA rakendamise põhimõtted

3. Kutseseadus • Kehtima 1.sept 2009 • Suurimad muudatused • 8-astmeline kvalifikatsiooniraamistik • Igal kutsealal on kehtestatud esmane kutsetase • Kutsealade esmatasemete paigutumise kvalifikatsiooniraamistikus ja kõrgemate kutsetasemete määratlemise vajaduse otsustab kutsenõukogu esimeeste kogu.

4. Kutseseadus IIKutse omistaja – õppeasutus • Kutsenõukogu otsustab õppeasutusele kutse omistaja õiguse andmise ning registreerib ta kutseregistris ilma konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. • rakendub 1. jaan 2011

5. Kutseseadus IIIKutse omistaja – õppeasutus • Esmane kutsetase loetakse omistatuks teataval kutsealal õppe lõpetamisel isikule väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kui: •          1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja •          2) õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

6. Kutseseadus IVriiklik kvalifikatsiooniraamistik • …on kvalifikatsioonide liigitamise vahend omandatud teadmiste ja oskuste tasemetele seatud kriteeriumide alusel • õpitulemused on tõendid selle kohta, mida õppur teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu

7. Kvalifikatsiooniraamistik • 8 kvalifikatsioonitaset • Teadmised(eristatakse teoreetilisi ja faktiteadmisi) • Oskused(eristatakse kognitiivseid: loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine ja praktilisi oskusi : käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine) • Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus (pädevus)

9. Kvalifikatsioonitasemed • 6.-8. taseme (kõrghariduse) õpiväljundid kirjeldatud kõrgharidusstandardis • Kutseõppeliikide õpiväljundid - kutseharidusstandardisse 2008.a. lõpuks

10. Haridustasemed ja kvalifikatsioonitasemed

12. I tase : kutseõpe põhikoolis ; kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele • Üldteadmised • põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks • töötab või õpib otsesel juhendamisel piiritletud situatsioonis

13. II tase: kutseõpe põhikooli baasil • põhilised tööalased või õppesuunaalased faktiteadmised • põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid. • töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega

14. III tase : kutsekeskharidusõpe • teadmised tööalaste või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta • kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet • vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest • kohandab probleemide lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale

15. IV tase: kutseõpe keskhariduse baasil • tööalased või õppesuunaalased laiaulatuslikud fakti- ja teooriate teadmised • tööalased või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks • juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda • juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest

17. Kutseharidusstandard • VÕTA põhimõtted kutseõppeasutustes kutseharidusstandardisse 2008.a.

18. Vajadus VÕTA rakendamiseks I • Õpingute katkestamine kutsehariduses 2002/03 õppeaastal 19% (5367 õpilast) 2003/04 õppeaastal 18% (4953 õpilast) 2004/05 õppeaastal 17% (5044 õpilast) (HTM Analüüsiosakond) Kokku ca. 15 000 õpilast !

19. VÕTA eeltingimus on kvalifikatsioonide läbipaistvus : • võimaldab hinnata kvalifikatsioonide suhtelist väärtust • kvalifikatsioonide ülekandmise ja kogumise eeltingimus • Inimesed saaks eri valdkondades ja süsteemides saadud kvalifikatsioone omavahel siduda ning neile edasist õpet rajada • tööandjad saavad hinnata tööturul esinevate kvalifikatsioonide põhijooni, sisu ja asjakohasust. • võimaldab hariduse andjatel ja koolitajatel võrrelda oma pakkumiste põhijooni ja sisu teiste omadega ning on seega hariduse kvaliteedi tagamise tähtis eeltingimus

20. VÕTA eeldused • õppekavade väljundid • õppe eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine • õppekava seotus kvalifikatsiooniraamistiku tasemega; • hinnatavus teiste kvalifikatsioonidega võrdluses. • õppekavade eesmärkide ja õpiväljundite selgus. • õppekavade struktuur • väljundipõhised ja hinnatavad õpiühikud (osakvalifikatsioonid) ; • õppekavade ühildumine horisontaalselt ja vertikaalselt;

21. ECVET • ECVET - Euroopa kutsehariduse ainepunktide ülekandesüsteem • Toetamaks otseselt isikuid, kes püüavad üle kanda eri haridusasutustest või riikidest saadud kvalifikatsioone või kvalifikatsiooniühikuid (mooduleid, osakvalifikatsioone)

22. ECVETi aluseks: • kvalifikatsioonide kirjeldus õpitulemustena (teadmised, oskused ja pädevus); • kvalifikatsioonide väljendamine õpitulemuste ühikutena, mida saab üle kanda ja akumuleerida. • Hõlbustamaks kvalifikatsioonide ja ühikute mõistmist, kasutatakse ECVETi ainepunkte lisaks iga ühiku numbriliseks esitamiseks ning määratletakse selle kaal ja väärtus võrreldes kogu kvalifikatsiooniga.

23. ECVET -õpitulemuste ühik – kompetents/moodul • Pädev kogu otsustab – arv, maht, sisu

24. Kutsete süsteemi arendamise programmi tegevused 2008 – 2013 • Kutsekvalifikatsioonisüsteemi (toimivuse) analüüs • Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku arendamine • Kutsetegevuste klassifikaatori loomine • Kutsestandardite koostamise metoodika edasiarendamine • Kvalifikatsioonide kirjeldamise ja tunnustamise kvaliteeditagamise süsteemi arendamine • Koolitused , teavitustegevused

25. Tänan tähelepanu eest!