Kas õppekirjandus vajab muutusi?

1. Kas õppekirjandus vajab muutusi? V.-R. Ruus 15.06.2010 Õppekirjanduse seminar Rocca al Mare Seminaris

2. Õppekirjandus ja haridusstrateegia Eesti üldharidus on hea, kuid me vajame kõige paremat Strateegia = plaanid, otsused(sh PGS, RÕK, prioriteedid, ressursside eraldamine), tegevused Mõjurid: I. Väliskeskkond: poliitika, majandus, sotsiaalkultuuriline, tehnoloogia, looduskeskkond II. Eesmärgid: visioon, missioon, väärtused, nõutavad tulemused III. Ressursid: ideed, innovatsioonid, võimekused, info, aeg, raha Õppekirjandus/õpik on haridusstrateegia osa

3. Õpiku mudelid Õpiku muutuvad funktsioonid: a) õpetaja, b) õpilase jaoks, c) õppekava vaatekohalt Õpiku erinevad funktsioonid – erinevad mudelid Äärmusmudelid A. õpik=õppekava=õpetaja kui õpiku valjuhääldaja = õpilane kui õpiku ülesütleja B. ilma õpikuta, õpilane pluss õpetaja teevad õpiku õppekava alusel Näited: A. 70ndad, 9.kl.: geogr-tund - kattuvus 98%, ajalugu – 95%, kirjand – ca 50%, kuid: desinformats, keemiaõpik kui mudel A; B. ajalugu 80ndate lõpp

4. Õpiku mudelid ja kontroll Mudel A 1) (totalitaarse) riigi/juhi täielik kontroll hariduse (kooli, õpetaja, õpilaste, lastevanemate) üle 2) haridust kontrollib turg pluss riik (STANDARDID, eksamid, aruandlus): lastevanemad valivad lapsele (era)kooli, konkurents koolide vahel, pingeread, koolide enesereklaam, koolid valivad õpikud, õpikute kirjastamine vabaturul Mudel B Kontroll õpetuse üle mingi rühmituse käes: (mingit religiooni, filosoofiat, n antroposoofia, järgiv, elukutset esindav vm grupp): 1) pro-sotsiaalsed, 2) antisotsiaalsed rühmad (n Dagestan NL-s)

5. Õpiku mudelid, kord ja anarhia Mudel A. 1) jäik kord = ühetaolisus, rikkumiste eest rängad karistused, areng seiskub, formalism, verbalism, tähenduse kadu, topeltkodeerimine 2) standardiseerimine = vrd supermarket, orienteerumine välisele sooritusele (testid), loovuse alahindamine, kool kui “inimese tootmise” vabrik, õpilased ei armasta kooli (aga Eestit?) KUID: eristuvad eliidile kättesaadavad rikka õppekeskkonnaga elitaarsed butiik- ehk firmakoolid (kunstikogud, kasutusel autentsed tööd jm) Mudel B. “triiviv”, ebasidus ühiskond, identiteetide paljusus & võimalikud konfliktid

6. “Klõpsiv” põlvkond= väljakutse õppekirjnadusele ikoonid, lühendid, visuaalsed kujundid = uus keel tehnoloogia on enesestmõistetav (nagu õhk) Internet on loomulik õpikeskkond: iseõppimine, sõprade käest küsimine elamine võrgus = elustiil virtuaalne=reaalne: pole vahet, kas lobised võrgus v mujal identiteetide paljusus palju tegevusi samal ajal (muusika, TV, koolitöö) (kanalite) klõpsimine, programmide kiirhindamine kärsitus/püsimatus: nauding ruttu kätte, tähelepanu pole püsiv eneseusaldus läbi enesejuhtimise, eksperimenteerimine mängudes, üheaegne loomine-tarbimine, osaluskogukonnad võrgustikes

7. Eesti kooli olukorrast = väljakutsed õppekirjandusele 1) OECD TALIS-uuring 2007-2008 (Teaching and Learning International Survey) Uuriti koolijuhte ja põhikooli ülemise astme (7.-9. klass) õpetajaid, osales 23 riik, Eestist osales 3193 õpetajat ca 200 kooli 2)Eesti kool 21. saj algul. (2007) Koost M.Veisson, V.-R. Ruus. Osales 65 kooli, 3838 7.,9.ja 12. kl õpilast

10. Õpilaste ja õpetajate suhted -tavaliselt saavad selle kooli õpetajad ja õpilased omavahel hästi läbi -enamik selle kooli õpetajatest usub, et õpilaste heaolu on tähtis -enamik selle kooli õpetajatest on huvitatud sellest, mis õpilastel on öelda -kui selle kooli õpilane vajab lisaabi, siis kool annab seda. Koondindeksi alusel on Eesti näitajad allapoole TALIS keskmist

11. Eesti õpetajate enesetõhusus ja klassikliima 1) Eesti õp enesetõhususe indeks on (-0,40), millega ta "edestab" Koread (-0,77), Hispaaniat (-0,45), Ungarit (-0,42). Eestil 4.koht tagantpoolt 2) Klassi kliima (tunni alguses pean ootama üsna kaua, kuni õpilased on maha rahunenud, selle klassi õpilased hoolitsevad ise õppimiseks meeldiva õhkkonna loomise eest, kaotan üsna palju tunniaega, sest õpilased segavad tundi, selles klassis on palju lärmi): Eesti konkurentsitult parim (indeksi=0,45), seejärel suure "hüppega" Austria ja Mehhiko (mõlemad 0,25).

12. Mida peavad õpetajad rahulolematuse põhjuseks I. ühiskonnast lähtuvad tegurid: Palk, vähene tunnustus, ebastabiilne hariduspoliitika, madal positsioon ühiskonnas, vähene kaitstus, ülekoormatud õppekava, suur töökoormus. II. õpilastega seotud tegurid: hooletu suhtumine õppetöösse, halb käitumine, teistega koos õpivad HEV -õpilased, õpetajate suur läbipõlemisoht. III.meedia halvustav suhtumine õpetajasse.

13. Õpilaste vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis e olukord kui väljakutse (allikas 2) Õpilased ei taha koolis käia ja koolis on igav (ca 1/3); Õpetajad ei õpeta õpilaste arvates oma ainet huvitavalt (peaaegu 50%) ega tunne huvi õpilaste õppimise vastu (ca 2/3) Õpilased ei tunne end autonoomsete isiksustena ( ligi 50%) Koolis on vähemalt üks õpetaja, kes küsitletud õpilast ei salli (üle 60%) Koolis pole ühtki õpetajat, keda saaks täielikult usaldada (1/3) Kool on vanameelne (42%) ega väärtusta koolirõõmu (24%)

14. Õppekirjanduse/õpiku/õppeprotsessi kahedimensionaalne hübriidmudel Lähtekoht: I. dimensioon - staatika: haridusstandardid, nõutavad õpitulemused (vrd mudel A-2; kirjastused), II. dimensioon - dünaamika: õppeprotsessis genereeritavad elektroonilised, verbaalsed, audiovisuaalsed jm õppematerjalid (vrd mudel B -1; õpetaja v õpetajate meeskonnad pluss õpilased, üliõpilased-praktikandid, juhendajad-ainedidaktikud jt) Pingeread: 1) koht sooritusstandardite (eksamite) edukuse pingereas, 2) koht innovatsioonide pingereas

15. Arhiiv ja arhivaarid. Eksperimendid ja eksperimentaatorid. Koordinaatorid Koolide ja nende abiliste õppematerjalid vajavad arhiveerimist ja panipaiku (repositooriume). Arhiivid vajavad korrastamist ja kättesaadavaks tegemist koolidele. Uued spetsialiteedid: õppematerjalide arhivaarid, “bibliograafid”, “kaverdajad”, refereerijad, üldistajad, rekonstrueerijad Eksperimentaalkoolid! Luua tingimused (palk, aeg jm ressursid) “3 R-i”: research, reform, reflexion (uurimine+muutused +refleksioon) Koordinaator: riik (HTM ja tema allasutused)